Postitas Brialy » 21. Oktoober 2013, 23:18
Peaaegu kuni lõpuni välja oli film igati kvaliteetne.. see kajastus eriti hästi veel näitlejatöös ja režiis. Rääkimata muidugi sisust, mis oli ääretult paeluv ja intrigeeriv. Aga siis tuli see lõpp - tundus olevat siuke Hollywoodilik lavastus - klišee klišee otsa, silmnähtavalt ebareaalne, mitteusutav jne.. Aga hiljem intervjuus seletas Ilmar Raag kõik need häirivad kohad aru ja filmist jäi kohe märksa parem mulje, kui sain teada, et need klišeed olid taotuslikud ja nendel oli mingisugune tõlgendus.. oli selleks siis reaalselt toimunud sündmus või lihtsalt esteetika. Ühesõnaga - siiani kõige kvaliteetsem Eesti film, mida olen näinud! Ja ka maailmamõistes ei näe põhjust kutsuda seda üllitist täisväärtuslikuks kvaliteet-draamaks. Elamus oli meeliülendav. Suurt rolli mängis ka Raagi selge ning sidus jutt, mida sai peale filmi kuulama jäädud. Terve üritus jättis väga hea mulje - kiitus Elektriteatrile!
Film-making is combining images and sounds of real things in an order that makes them effective. - Bresson