Lugu põhineb samanimelisel lühilool, mis oli eetris kohalikus Filipiini teleseriaalis aastal 1984. Uus versioon on tugevalt nõrgem kui vana versioon ning sisulise osaga on üle pingutatud. Tegija ise ei olnud kindel, et millist žanri ta taga ajab ning lõpuks tuli kokku mingisugune verine, naeruväärse sisuga soperdis, mis vajaks tõsist ümbertegemist. Näitlejad olid kõik isegi enam-vähem piiri peal, kuid kahjuks Tina rollis olev Eigenmann võib küll olla seksikas ja ilus naine, ei oska ta näidelda kohe üldse. Muusika selles filmis on täiesti märkamatu, kuid visuaalne lavastus on täitsa korralik. Pilt ja efektid on üllatavalt head oma eelarve kohta ning olustik, mille lavastaja valis, annab ta meile edasi korrektselt, kahju ainult, et valis vale olustiku. Üldine mulje on pigem kerge romantikaga õudusdraama, kui puhas õudus. Saan aru, kuidas see film võiks olla õudne, kuid lavastaja ei suutnud leida seda õiget nišši, millega publikult hirmutada või isegi korda minna. Kahjuks on see film pigem tugev ebaõnnestumine kui korda minek. Ei soovita seda vaadata kellelgi, kes peab lugu kõrgel tasemel õudusfilmist.
Hindeks 4/10.
Põhjalikumalt saab lugeda siit:
http://www.filmiarvustus.eu/2013/04/pridyider-2012-inimsoojast-kulmutuskapp.html.
Tagasiside on alati oodatud.
Häid filmielamusi.