Seenelkäik

[Soprano]

Seenelkäik
Mushrooming (2012)

Ajakirjanikuni on jõudnud kuuldus, et riigikogulane Aadu Kägu külastas iidset inkade linna Machu Picchu. Kes selle kinni maksis? Riik? Ja kui see oli nii, siis millisel otstarbel see välislähetus toimus või on tegemist tavalise huvireisiga ning riigi raha raiskamisega, millel omakorda võivad olla veel kaugemad korruptiivsed tagamaad.

Päeval, mil ajakirjanik püüab Aaduga ühendust võtta ja reisi kohta kommentaari saada, otsustab viimane koos naisega seenele sõita. Tee äärest võetakse peale arrogantne rokkar Zäk, kes on jäänud peale suvetuuri Eesti kolgastesse tolknema. Vältides üldkäidavaid rahvarohkeid seenemetsi, kihutab seltskond umbropsu kuhugi pärapõrgusse, mis paistab metsik ja inimtühi. Siiski mitte täiesti... Ja siis selgub, et nad on lootusetult ära eksinud.

Loe täielikku tutvustust siit

[eerik]

Seenelkäik on valitud Toronto filmifestivali kõrvalprogrammi Discovery.

A demeaning game-show appearance, an ill-advised mushroom-picking outing that goes horribly off the rails, inquiries from a cynical reporter — things just keep getting worse for the middle-aged politician at the centre of Estonian director Toomas Hussar's satire about a shallow, fame-obsessed post-Cold War culture.
Programmer's Note

Since the collapse of the Soviet Union, the former Eastern Bloc states have been confronted with all manner of sudden, in many cases problematic, changes: new currencies, open borders, free markets, a free (or at least freer) media. Toomas Hussar's Mushrooming addresses the impact of this freshly liberated media on Estonian politics, with frequently hilarious results.

Aada (Raivo E. Tamm), a stodgy, middle-aged politician, is being rushed off to a television studio by his communications director, who seems more concerned with drying her nails than with her boss' misgivings about his scheduled appearance. Yet Aada isn't nervous about going on TV to be grilled on policy: he's actually on his way to take part in one of the country's top game shows, Hop and Jump, which pits contestants against each other while seated on large, bouncing rubber balls. It will not be the only indignity he suffers. An ill-advised "traditional" day trip to pick mushrooms in the countryside with his wife, Vivi (Elina Reinold), is about to go horribly off the rails. Worse, a cynical reporter for a major daily newspaper is poring over Aada's expense reports.

Hussar's satire is less about specific politics than the inanity of contemporary discourse, in which fame, no matter how fleeting, is the only thing that's valued. (When Aada's small entourage runs afoul of an angry rural hermit, it isn't because of what they stand for; it's because they're famous.) Of course, it doesn't really matter how that fame is achieved. A farmer who recognizes Aada is as impressed as if he'd just met a Nobel Prize winner — or maybe Brad Pitt. As a corollary, Hussar takes aim at our culture's disinterest in — and growing lack of capacity for — thoughtful analysis or intelligent discussion, abandoned in favour of clichéd, sentimental posturing.

As the shaggy dog in this story, Aada is a kind of anxiety-ridden Everyman for whom every experience, with the sole exception of nesting in his own house, is fraught with terror. Uncomfortable with the past, mortified by the present and terrified of the future, he's a subversive and funny emblem of a country undergoing tremendous change, and of would-be shut-ins everywhere.

Steve Gravestock

[uLtImAtEcRiTiC]

Korralik komöödia, mille üle kannatas julgelt naerda. Ka satiir ei olnud nii markantne, kui oleks oodanud; nõrgimaks osaks võib pidada filmi lõppu. Tahtmata midagi ära anda, võib öelda, et vinti oleks saanud ikka palju rohkem juurde keerata. Praegu jäi kõige eelneva kulminatsioon oodatud kujul tulemata ning lõpp saabus vaimuvaeselt, pikalt ja venivalt. Too uuriva ajakirjaniku tegelane jäi täiesti välja arendamata.

Osatäitmistest tooks esile loomulikult Raivo E. Tamme, positiivse üllatusena ka Üllar Saaremäe rolli ning väikesed "sutsakad" Emil Rutiku ja Ott Sepa poolt. Elina Reinold jäi pigem kaugeks, kui mitte öelda häirivaks. Kuigi teostus oli üldplaanis hea, ei võimalda sisu rohkem punkte siiski anda.

6/10 (meie väikese Eesti mätta otsast vaadates võib öelda ka 8/10)

[eerik]

Oi, minu arvates oli "Seenelkäik" väga naljakas film, olles enamasti poliitiline satiir ja samas õudusfilmi paroodia, kombades kohati absurdi piire. Huumor oli omamoodi veider ja töötas väga hästi ka sellistes kohtades, kus poleks seda osanud oodata. Ma üldiselt ei naera kinos kõva häälega, isegi kui ma leian, et midagi on väga naljakas, ent "Seenelkäiku" vaadates tulid naerust mitu korda pisarad silma. Eks see oli suuresti tänu sellele, et kõik näitlejad said enda rollidega suurepäraselt hakkama. Toomas Hussar ütles, et stsenaariumi kirjutas ta konkreetseid näitlejaid silmas pidades ja seda oli ka väga hästi näha. Karakterid sobisid neile nagu valatult. Kui millegi kallal nokkida, siis oli filmi isegi ehk liiga palju sisse pandud ja mõned nüansid ei moodustanud ülejäänud filmiga ühtset tervikut.

Aasta suurim üllataja!

[Zinera]

6/10

Õudusfilmi nii eriti ei olnud, vaid paar ehmatuskohta, nalja sai siiski palju ja sisu oli hea. Lihtsalt läheb seenele, samal ajal toimub poliitiline skandaal, kõik läheb metsa,

Spoiler :

sõnaotseses mõttes metsa, aga lõpp on ju õnnelik. Kuigi maakast oli natukene kahju, sai ju päris retsilt peksa, aga tundub, et see teda eriti ikka ei häirinud. "Los Angelos". Naljakas, kuidas Üllar Saaremäe tegelaskuju Zäkki piinas, teised jättis rohkem rahule. Hea oli ka see, kui seenelised majja läksid ja reaalselt rüüstama hakkasid, hea töö...

Lõpp vajus ka natukene ära, ei anna võrrelda alguse tempoga. Ei meeldinud Elina Reinoldi rõvedalt kriiskav hääl, sellise asja peale jookseb iga elusolend juba metsas teises suunas hihi.
Juhan Ulfsak oli vaieldamatu lemmik, samuti Raivo E. Tamm (kuigi tal see totu mängimine tuleb igal ajal välja).
Eesti filmi kohta siiski hea tulemus, soovitan vaadata.

[tuusla]

Huvitaval kombel on seda filmi siin ja seal erinevasse žanrisse paigutatud. Küll olevat õudus, küll komöödia.
Küll valitud mets filmimispaigana mingitel sügavamatel ideoloogilistel kaalutlustel (Eesti Ekspress), küll hoopiski seepärast, et see ju hää ja odav võtteplats (Ringvaade).

Ainuke asi, mis minu jaoks tehislikuks (nalja)punnimiseks kiskus, oli stseen,

Spoiler :

mille tulemusena Reinold pandasilmad sai.

Tegelikult ei saanud ma Saaremäe tegelaskujust lõpuni aru - mis rida ta siis ajas.

Kokkuvõttes - mis ma oskan öelda. Täitsa muhedalt vaadatav.

[brixxx]

Tekitab täitsa huvi vaatama minna, ilmselt lähengi, viimati käisin ''Palgasõdureid 2'' vaatamas ning hetkel olen vaadanud, kas u sama põnevat filmi on veel kinos tulemas, hetkel eriti ei tundu võibolla ''Stolen''.

[eerik]

Film kogus esimese nädalavahetusega kinodes 4697 vaatajat, olles selle tulemusega käesoleva aasta edukaim Eesti film. Aasta alguses linastunud “Vasaku jala reedet” käis avanädalavahetusel vaatamas 3649 ja 7. septembril kinodes jooksma hakanud Soome-Eesti ühisfilmi “Puhastus” 3393 vaatajat.

[brixxx]

Käisingi siis eile seda filmi kinos vaatamas, väga hea Eesti komöödia ja õuduka film, tore, et eesti filmi tegijad on väikest nišši ka võtnud Hollywoodi filmidelt, minu arust on tänapäeva Eesti filmide häda kõige rohkem see, et need võiksid veidi Hollywoodilikumad olla või võiksid teha ikka kõiki žanre, viimasel ajal on ikka kõige rohkem draamasid, õnneks on see juba muutumas.

Huvitav lugu oli, sisu liikuvust oli nauditav vaadata, eriti hea oli kaamera töö, tekitas kohe sellist tunde, et vaataks Hollywoodi filme. Pinge oli alati üleval. Pean isegi ütlema, et see on uue ajastu Eesti film, loodan selliseid filme hakatakse Eestis rohkem tootma.

Mind küll Elina Reinholdi roll ei häirinud pigem sobis sinna rolli. Lemmikud tegelased oli Juhan Ulfsak, Hendrik Toompere Jr (sünd: 1986), Elina Reinhold, Raivo E. Tamm, Üllar Saaremäe ja Raimo Pass.

Kevadel Draamateatris käies hakkas Hendrik Toompere Jr meeldima ning selles filmis ja ''Alpimaja'' seriaalis tõestab ta, et ta on väga hea näitleja, pean ütlema, et üks lemmikuid noori näitlejaid. Hendrik Toompere Jr on tunduvalt huvitavam näitleja kui tema isa Hendrik Toompere.

Huvitaval kombel ei mänginud siin filmis Lembit Ulfsak, vahepeal tundus, et Eestis ei toodeta ühtegi filmi, kus kasvõi väikese rolli Lembit Ulfsak ei teinud.

Selles filmis jäi mul üks hea ütlus meelde, mille ütles Juhan Ulfsaki tegelaskuju: ''Me ei saa teda lahti lasta, ta tuleb kohe kallale''.

Filmi kõige suuremad plussid olid sisu ja kaamera töö.

Hindeks 8/10.

[eerik]

Teisel nädalavahetusel oli ligi 500 vaatajat rohkem kui esimesel: 5186, kokku kahe nädalaga 14594 vaatajat.

[Rasmus]

Käisin ka täna vaatamas ja üldiselt peaks ütlema, et meeldis. Tore näha, et ka Eestis osatakse korralikke filme teha. Aasta alguses siis "Vasaku jala reede" ja nüüd see. Esimene nimetatutest meeldis mulle küll rohkem, aga ega nad millegi muu poolest võrreldavad polegi, kui et mõlemad Eesti filmid. Raivo E. Tamm on mulle oma hääle ja oleku poolest alati meeldinud, meeldis ka siin filmis. Juhan Ulfsak, kes muidu pigem vastumeelne on, sobis siia rolli päris hästi. Viivit mänginud näitleja, kelle nimi hetkel meelde ei tule, käis vahelduva eduga närvidele, aga polnud ka tal midagi hullu viga.

Tegelikult üsna keskpärane, aga kuna Eesti oma, siis 7/10.

[eerik]

Teisel nädalavahetusel oli ligi 500 vaatajat rohkem kui esimesel: 5186, kokku kahe nädalaga 14594 vaatajat.

Hoog ei ole raugenud. Kolmandat nädalavahetust järjest vaadatuim film meie kinodes! 4492 vaatajat nädalavahetusel ja kolme nädalaga kokku 22739.

[lostinthemist]

"Seenelkäik" mõjus mulle sama värskendavalt nagu ehtne seenelkäik metsas selle Hollywoodi sitaraba kõrval. Kõige enam kiidaks ilusaid võtteplatse ja kaameratööd, kaadrid metsast olid võluvalt ilusad ja maagilised. Võib-olla on mul lihtsalt nõrkus filmide vastu, mille tegevus toimub metsas. Igal juhul, filmi kvaliteet oli käega katsutavalt korralik. Dialoogid ja huumor olid mõnusalt nutikad. "Kas te olete ka seeneinimene?" - "...Mis mõttes?" või siis "Kui tahate tingimata seenele minna, võtke taskulamp kaasa." Naerda sai palju ja ühes kohas ehmusin korralikult, et hüppasin enda istmel nagu alaarenenud konn. Näitlejatööd olid üldiselt soliidsed, kuigi Viivi tegelaskuju oli kohati tüütu.

Samas nõustun Ultimatecriticuga, et lõpp oli veidralt punnitatult vaimuvaene. Kogu lugu lõppes liiga kergesti ja ajakirjanikuga seoses oleks võinud tuure juurde anda. Samuti ei suutnud ma nii hästi hoomata filmi läbivat satiiri. Või siis ma olen lihtsalt loll.

Antud filmiga oleks saanud tõesti rohkem mängida, kuid ma jäin isegi lõpptulemusega rahule. Hea Eesti film, mida vaadates ei hakka piinlik ja tõestab järjekordselt, et Eesti filmimaastikul on palju potentsiaali. Tuleb ainult see jäämägi purustada raevukalt.
6,5/10

[rauls]

Täitsa hea komöödia. Kentsakas ja pöörane. Natuke mõtlemapanev ja intelligentne. Ühiskonnakriitika on sisusse hästi sisse pikitud. Poliitiku pilamine on Hussaril kenasti välja kukkunud. Raivo E. Tamme tuleb ka kiita!
7/10

[eerik]

Teisel nädalavahetusel oli ligi 500 vaatajat rohkem kui esimesel: 5186, kokku kahe nädalaga 14594 vaatajat.

Hoog ei ole raugenud. Kolmandat nädalavahetust järjest vaadatuim film meie kinodes! 4492 vaatajat nädalavahetusel ja kolme nädalaga kokku 22739.

Sel nädalavahetusel pidi taanduma Eestlanna Pariisis järel teisele kohale, ent vaatajate arv jäi praktiliselt muutumatuks: 4455. Kokku juba 30646 vaatajat.