Sellisest
castist kuuldes kukkusin pikali ja pikali olen ma veel ka praegu. Horrorlegendide nelikust on mu isiklik lemmik härra Vincent Price, Lee ja Cushing on üsna ühel pulgal ja Carradine siis neist viimane. Plussiks oli kindlasti see, et erinevalt näiteks ekspendabiilide filmist
(võrdlus on täitsa kohane, sest sealgi on cast põhiline osa) ei visatud kõiki nelja korraga vaataja ette, vaid lasti neil ükshaaval ilmuda, mis muutis selle "ohhoo" efekti veelgi tugevamaks. Tegelaste ekraaniaja jaotus oli ka üpris võrdne.

Nii, nüüd siis filmist endast.
Storyline oli üsna tavaline - keegi läheb kuskile üksikusse mõisa ja avastab, et see ei olegi nii üksik... Kasutades LFT sõnu on tegemist originaalselt mõjuva filmiga, milles ei ole mitte midagi originaalset. Filmi üldmuljet parandasid ka
twistid lõpus - täpsemalt oli neid kolm tükki. Mõned näitlejatööd jätsid küll soovida (Desi Arnaz Jr'i ja Julie Peasgoodi omad põhiliselt), kuid horrorfänni jaoks kindel
must-see tänu Price'i, Lee, Cushingu JA Carradine'i osalusele.
7/10