Keegi oleks võinud mulle varem öelda, et 2011. aastal tuli lisaks "Bridesmaidsile" veel üks praktiliselt sama
cast'iga film välja, olgugi et selle pealkiri on nii eemaletõukav, et oluliselt varem ma seda nagunii vaadanud ei oleks. Vihjeks kõikidele maailma turundusmeeskondadele: sõna "laps" ei mõju KUNAGI kutsuvalt. Tekitab lihtsalt ebameeldiva kujutluspildi räpasest putru loopivast jõnglasest, kelle näitlemisoskus on nii kohutav, et isegi eelkirjeldatud tegevus usutavalt ei mõju. Õnneks oli rõhk siiski rohkem pealkirja teisel sõnal ja filmi alguses ei erinenud peategelaste suhtumine laste osas minu omast isegi kuigi palju. Kahju, et see kestma ei jäänud!
Eks filmi põhitrumbid olid põhiliselt sümpaatse
cast'i taskutes - tegelikult ihkaksin näha Kristen Wiigi ja Jon Hammi duot kõrvaltegelaste asemel vahel ka peaosas, aga seda ilmselt ei juhtu, kuna vähemalt Hammi komöödiakarakterite nišš on selline lõbus
douchebag, kes naljalt juba peaosalise kingadesse ei koperda. "Friends with Kidsi" lavastanud, kirjutanud ja peaosas üles astunud Jennifer Westfeldti suhtes tunnen ma umbes samasugust viha nagu Zinera tavaliselt poole SNKT osalejaskonna suhtes - KES TA ON? Miks ta peaosa mängib, kui ma teda kunagi varem kuskil näinud pole, samas kui ülejäänud TUNTUD näod on kõrvaltegelaste rollidesse surutud? HIRMUS.
Kuigi süžee otseselt millegagi ei üllata, ma seda väga pahaks ei pane, sest
romcom'idel ongi teekond olulisem kui sihtmärk, aga tahaksin kõikidele tulevastele stsenaristidele teada anda, et sedasorti "
me niisama sõbrad VÕI TEGELT..." filmides saavad osapooled oma tunnetest hea tava kohaselt enne lõpuminuteid aru. Kuna Jason ja Julie väitsid terve filmi, et nende armastus on
täiesti platooniline, jäin ma seda lõpuks uskuma ja seega mõjus see viimaste minutite
VÄGA ebamugavalt.
5/10