Postitas Ralf » 04. Juuli 2012, 15:36
Huvitav film lunastusest ja südametunnistusest. Pikkust ma pahaks ei pannud, kohati tekkis suisa tunne, et oleks tahtnud näha kolmetunnist director's cut'i, sest teatud süžeeliinid jäid kuidagi poolikuks või vähearendatuks. Selle filmi võtted toimusid muideks aastal 2005 ja see oli väga pikas editing hellis, sest Fox Searchlight käskis kangekaelsel/nõudlikul ja oma soove forsseerival režissööril seda umbes tunnikese jagu lühemaks lõigata ning vahepeal surid ka mingid produtsendid, nende seas vist Anthony Minghella. Lõpuks tegeles montaažiga üldse Scorsese isiklikult. Nii et rohke stuudio-lavastaja clashimine lükkas filmi linastumise väga palju edasi, kuniks see lõpuks 150 minuti pikkusena väga limiteeritult kinodes ära käis. Suurimaks probleemiks on minu silmis lõikavate emotsioonide vähesus ning teatavate tegelaste - isegi mingil määral Lisa - pealiskaudsus. Dramaatilisust kuidagi nappis, katarsisest jäi vajaka (ehkki see ooperi-stseen oli tore).