Ülevaates on pisike viga: "peab kaits
ta." Aga samuti kiidan Rassut filmi lisamise eest!

Jätka palun samas vaimus (Godzilla lainel, st)!
Paljud inimesed ütlevad, et tegemist on ühe halvima Godzilla filmiga. Ma ei saa isiklikult sellega nõustuda, Godzilla vs the Smog Monster (teise nimega Hedorah) oli minu mäletamist mööda piinarikas vaatamine.
Aga nagu AVGN ütles, et "Son of Godzilla" on kas halvim või parim Godzilla film, sõltuvalt sellest, missuguse pilguga sa seda vaatad. Muidugi, kui seda kõrvutada korralike Godzilla filmidega nagu näiteks "Final Wars" (OUMAIGAD, ma ei saa siiani üle, milline crazy blast see oli) või "DestroYAH," siis "Son of Godzilla" on üsna keskpärane.
Ma ütleks, et "Son of Godzilla" on koletisefilmi kohta uskumatult
adorable. Eks see mängibki rohkem selle peale välja, kui visata oma ajud kapinurka, istuda mugavasse tugitooli ja lihtsalt vaadata ilma pingsalt mõtlemata. Kui selleks võimelised olete, siis "Son of Godzilla" pakub kvaliteetset(lol?) naudingut. Ajaviide, mis pakub kohati väga palju naeru, aga mitte midagi rohkemat. Vaatasin seda koos sõbrannaga ja me olime enamasti "awwww kui nunnu" miliganes kui Godzilla poeg oli ekraanil.
Ta nägi tõesti ülimalt armas välja ja igasugused piiksumised, häälitsused, olgu see kas siis nutmine, vingumine või rõõmustamine, tegid südame soojaks. Stseenid Godzilla ja ta poja vahel olid filmi parim osa, lausa kuld, ma ütleks. Alustades sellest, kuidas issi õpetab oma poega tuld sülgama - kõigepealt pisiGodzilla suutis välja pigistada suitsurõnga, seejärel Godzilla astub oma poja saba peale ja seejärel tuld lendas suust.
või siis kuidas pojake hüppab üle issi saba edasi-tagasi samal ajal, kui ta magab. Üks hetk ta koperdas saba otsa ja Godzilla avas oma silmad, andmaks mõista tähendusrikka pilguga, et üritab magada.
Side Godzilla ja tema poja vahel oli siiras ja üsnagi inimlik, mis sest, kui alguses tundus, et tegemist on üsna vastutustundetu, halva ja ükskõikse isaga, kes mõnikord võtab poja sabast kinni ja lohistab teda endaga kaasa, kui poeg vingerdab maas ja ei taha midagi teha.
Eks sel saarel, kus nad elasid, olid samuti omad ohud. Inimesed oma ilmaeksperimentidega (sotsiaalne sõnum, kui paha see inimkond oma tehnoloogiaga on) ja suured koletised. Hiigelsääskede moodi välja nägevate Mantiste liikumine oli uskumatult kohmakas põhikurjamist hiigelämbliku, Spiga, kõrval, mis oli oma aja kohta üllatavalt sujuv ja usutav. Mõned stseenid kohati filmitud stuudios ülekrutitud valguse all nägid odavad välja, aga samas midagi enamat ei ootakski 60ndate Jaapani koletisefilmist. Juba varem saarel elanud tüdrukut kehastanud näitlejanna tegi kohutavalt halba tööd. Kõik ülejäänud meesnäitlejad tegid tema kõrval usutava töö, aga kui näitlejanna ütles midagi... lihtsalt piinlik, awkward, kohmakas ja ääretult halb. Vedasin sõbrannaga kihla, et sel näitlejannal oli režissööriga "eriline suhe."
6/10Pildid: