Püha öö, surmav öö 2

[uLtImAtEcRiTiC]

Püha öö, surmav öö 2
Silent Night, Deadly Night Part 2 (1987)

Esimese filmi tapja, Billy Caldwelli vend Ricky (Eric Freeman), räägib oma psühhiaatrile loo sellest, kuidas temast sai peale oma venna surma südametu sarimõrvar.

Ülevaate lisas: Rassu

Loe täielikku tutvustust siit

[Rasmus]

Esimene film oli lihtsalt igav, aga selline asi mulle juba päris meeldib! Käimaminekuks läheb küll omajagu aega, kuna umbes 40 minutit kulutatakse I osa flashbackidele, kuid tänapäeva jõudes muutub film päris lõbusaks. Eric Freemani räige ülemängimine on niivõrd tore ja muudab tapja täitsa meeldivaks tegelaseks. Billy oli lapsest saati tardsete kalduvustega imelik jorss, kellele lootsin algusest peale surma, aga Ricky on oma sarmikate kulmuliigutustega täitsa sümpaatne. Mitte päris samaväärne Johnnyga "The Roomist", kuid tsiteerimisväärset leiab tema ridadest nii mõndagi.

Ricky koos oma tüdrukuga kinos "Silent Night, Deadly Nighti" vaatamas on muidugi veel omaette geniaalsus. Movie inside a movie before it was cool.



5 punast autot 10-st. Kui keegi ennast juba esimese osa vaatamisega vaevab, siis tasuks teine ka kindlasti ära vaadata. Või veelgi parem: jätta esimene vahele ning asuda kohe teise juurde.