Postitas Ralf » 25. Juuni 2012, 03:12
Ed Helms - ta on minu silmis päris ebameeldiv kuju. Miskipärast olen temast peas loonud arusaama kui vaese mehe Jason Sudeikisest, lihtsalt selle vahega, et tal puudub igasugune oskus olla naljakas või sarmikas ning antud filmis on tema suupiirkonda kattev karvakate lihtsalt perversne. Õnneks on väga meeldiv Jason Segel, aga vaataja ei saa ju selle äärmiselt lühikese filmi jooksul tema tegelasest või õigemini tema mõttemaailmast õieti midagi teada. Info, et filmi autoriteks on ühe mu viimaste aastate lemmik-dramedy "Cyrus"-e paberile pannud ja ära vändanud Duplassid, jõudis minuni vahetult enne vaatamist ja selles valguses oleksin tõesti midagi etemat lootnud. Vähemalt seal on konfliktid huvitavad ning mõjutavad tegelaste käitumist ja mingil määral ka iseloomu. Antud film lihtsalt taarus kuidagi paigal ning süžee oli üksluine. Jeffi mõttemaailm oli huvitav, aga see jäi kuni filmi lõpuni täiesti võõraks. Sarandoni stseenid tundusid lihtsalt tulutud.