Postitas Ralf » 29. Jaanuar 2012, 01:24
Selliseid filme on nagu seeni pärast vihma. Mõned neist on halvad, osad vaadatavad ja väga vähesed tõeliselt head. Lähiajal nähtuist meenuvad analoogid "It's Kind of a Funny Story" ja "Submarine", millest kumbki meeldis tunduvalt vähem.
Ütleks, et antud film jääb kuskile keskele - midagi erilist ta ei ole, kuid Freddie Highmore on meeldiv (passis ta mulle seal šokolaadivabrikus, passis "Spiderwicki kroonikates" ja passis siingi) ning küllap mingi osa tema tegelasest meenutas mulle ennast, igatahes enam-vähem istus. Tegelik võti enesetäiustuseni on minu silmis arendada oskust asju vaadata, mitte näha, või kuulata, mitte kuulda - tore, et filmgi sellest märku andis.
Ja ei tea, kas selle tüdruku tegelane niivõrd oluline oligi. Temata oleks lõpp kohe kindlasti vähem silmi pööritama pannud.