Rahutu maa

[Spellbound]

Rahutu maa
Land of Oblivion (2011)

RAHUTU MAA on draama, mis jutustab Tšernobõli katastroofist. See on film, mida on raske ümber jutustada ja mitte sellepärast, et tema sisu oleks raske või et autorid räägiksid oma lugu kuidagi keeruliselt. Hoopiski mitte. Raske, sest see film imeb su endasse nagu hea luule. Tekib midagi, mida on võimatu ümber jutustada.

Noor naine kaotab oma pulmapäeval mehe, keda kutsutakse kustutama reaktoripõlengut ning seejärel veel oma kodu. Filmi lihtne süžee ei mõjuks sellisel kujul, kui film ei oleks üles võetud konkreetselt samades paikades, kus sündmused toona aset leidsid ehk siis Pripjati linnas. Kes surid, need surid. Paljud aga peavad edasi elama, võideldes oma sisemiste deemonitega, mis neid kutsuvad ikka ja jälle tagasi sinna, kust kunagi kõik alguse sai. Meie kangelanna on ammu linnast ära kolinud, aga tuleb sinna tagasi giidina igal nädalal, et jutustada ekstreemturistidele juhtunust.

Film algab nagu romantiline pastroraal, ent korraga avastad sa ennast keset tohutut korvamatut tragöödiat, kus üks hetk peatas elu ning muutis linna üheks suureks tondilossiks. Nii muutusid inimeste hingedki, mis ikka ja jälle püüdlevad tagasi sinna, kus kunagi oli elu. Ma vist ei oska nimetada ühtegi filmi, kus on suudetud sellisel kujul panna vastakuti hinge visa võitlus surmaga, millel ei ole nägu, mis on kangelaste ümber, mida kiirgavad puud, põõsad, majad, kivid ja mis on samas ka nende inimeste sees nii otseses kui kaudses tähenduses.

RAHUTU MAA on Iisraelis sündinud režissööri ja stsenaristi Michale Boganimi väga tugev režiidebüüt.

http://2011.poff.ee/

Loe täielikku tutvustust siit

[Spellbound]

Miskipärast meenus eelmise aasta PÖFF-il nähtud In a Better World - tunne oli sama.
Seepärast ma PÖFF-il käingi, seepärast filme armastangi - Rahutu maa on täius igas mõttes.

Senise PÖFF-i parim film ei ole lihtne ja tõhus indie nagu 50/50, vaid võimas elamus, emotsioon, mida kannavad endas inimesed ja maa, mis kisendab senini, kuid pole kedagi, kes hädakisa kuuleks. On vaid endise elu külge jäädavalt aheldatud rahutud hinged
10/10

[rauls]

Kenasti öeldud, Spellbound! Ka mulle "Rahutu maa" meeldis. Ilus ja valus draama. Rahulik, aga mitte liiga aeglane. Emotsiooni suudeti üleval hoida filmi lõpuni. Tõesti kena film!

8/10

[LiveForThis]

Ka üleeelmisel PÖFFil linastunud kurb ja traagiline "Land of Oblivion" on isegi teisel vaatamiskorral igati paeluv.

Tšernobõli katastroofi tõttu evakueeritud Prõpjati linna elanikest pajatav "Land of Oblivion" on vaikne ja rahulikult kulgev draama, mis keskendub katastroofile ja selle mõjule tegelaskonna minevikule, olevikule ja tulevikule. Film on küllaltki täpne kajastamaks toonase režiimi käitumist ja inimeste meelelaadi. Keskendutakse toonasele segadusele, teadmatusele ja hirmule. Seejärel liigutakse 10 aastat edasi ning süvenetakse ikka veel Prõpjati lähedusse hoiduvate inimeste konfliktsusesse. Peenelt joonitud draama, mis mõningasele liigsele sentimentaalsusele vaatamata on igati ehe ja rusuv.

Osaliselt on filmitud ka lagunenud ja laastatud Prõpjatis.

4/5

Peaosas Olga Kurylenko, kes erinevalt oma Hollywoodi filmidest, tõestab siin väga veenvalt oma tõelist väärtust.

Spoiler :

[Dream]

Lisan omalt poolt märgi maha, et minu raamatus 10/10 film. Ilus, meeldejääv, vajutab nii õigetele nuppudele. Olga Kurylenko läks selle rolliga meteoriidikiirusel minu lemmiknäitlejate hulka.
http://filmigurmaan.blogspot.com/2011/11/land-of-oblivion-2011.html