Me ostsime loomaaia

[Soprano]

Me ostsime loomaaia
We Bought a Zoo (2011)

Teenekas ajakirjanik Benjamin Mee (Matt Damon) seisab ootamatult elu teelahkmel – temast on üleöö saanud oma kahe lapse üksikhooldaja. Mees tunneb ühel hetkel, et enne, kui lained lõplikult üle pea kokku löövad, on vaja kiiremas korras pöörata elus täiesti uus ja värske lehekülg. Uus töö, uus kodu, uus kool, uus kõik… Arvaku näiteks teismeline poeg sellest otsusest, mida tahes. Mõeldud tehtud. Kui Benjamin leiab oma pere jaoks pealtnäha ideaalse elamise, on kinnisvaramaakleril varuks üks väike üllatus. Nimelt kuulub maja juurde ka...loomaaed. Olles mõne hetke mõelnud, otsustab Benjamin väljakutse vastu võtta. See ei saa küll kerge olema, aga ei möödu kaua aega, kui loomaaia asukad ühes loomade eest hooldava, pühendunud personaliga õpetavad Benjamini taas elust täit rõõmu tundma. Isegi hetkedel, mil on tunne, et uus, hulljulge investeering neelab pangaarvelt viimse kui penni ja lõpliku hullumiseni jääb vaid üks väike samm...

Oscari võitjast stsenarist ja lavastaja Cameron Crowe ("Jerry Maguire", "Almost Famous") toob meieni emotsionaalse, optimistliku ja elujaatava loo, mis põhineb tõestisündinud lool, mille Benjamin Mee on ka raamatukaante vahele kirja pannud.

www.forumcinemas.ee

Loe täielikku tutvustust siit

[Soprano]

Süütult lõbus meelelahutus nunnude loomadega (ja veel nunnuma Scarlett Johanssen'ga), mis on vürtsitatud kerge (pere)draamaga. Eks filmi muudab huvitavamaks teadmine, et lugu põhineb tõsielul. Ideaalne perefilm Cameron Crowe'lt.
Ennustan, et Elle Fanning, kes tegi väga hea rolli ka Super 8's, jõuab kunagi veel Oscarini.

7/10

[Ralf]

Üsnagi lihtsameelne ja kohati liiga sentimentaalne, aga üldiselt eeskujulik draama Cameron Crowe'ile omaselt tugeva muusikakasutuse ning tabava dialoogiga. Jäin rahule küll.

[Kadii]

Süütult lõbus meelelahutus nunnude loomadega (ja veel nunnuma Scarlett Johanssen'ga), mis on vürtsitatud kerge (pere)draamaga. Eks filmi muudab huvitavamaks teadmine, et lugu põhineb tõsielul. Ideaalne perefilm Cameron Crowe'lt.

Mhmh, nõustun täielikult. Nunnude nimekirja lisaks veel Maggie Elizabeth Jonesi, sellist last tahaks endale ka.

Spoiler :

Ploti kallal on raske vinguda, kui tõsielul on juhtunud, aga natuke tobe oli, et inimesed surusid pereisa juba uuesti sebima, kui eluarmastus, pikaaegne abikaasa ja laste ema alles pool aastat tagasi ära suri. See on ikka väga lühike aeg. Aga kõik see valu ja temast ülesaamine on väga hästi välja kirjutatud. Üks ilusamaid stseene oli see köögis istumine ja piltide vaatamine, mis vaikselt piknikuks üle läks. Lõpus kohvikukülastamine ka.

Aga kuidagi kippus venima või whatever. Igav ka nagu ei hakanud. Ma arvan, et 7/10, kaldega kaheksa poole.

[Pagan]

Väga südamlik film. Muusikavalik ka väga kümnesse.

[Pixie]

Kunagi nähtud treileri järgi tundsin, et mulle see film meeldiks. Ja tõesti, ei pidanud pettuma. Perekond Mee koosnes väga sümpaatsetest inimestest, nende võitlusi erinevate probleemidega kujutati usutavalt. Isegi Dylan, kes oli tujutsev ning probleemne tiinekas, ei käinud närvidele. Ekraaniaega jagati ilusti perekonna ja loomaaia vahel, huumor töötas (mõne üksiku libastumisega) ning emotsionaalsed hetked kiskusid klompi kurku. Kohe oli näha, et Ben...jamin ja Kelly hakkavad mingit liini ajama, kuid oleks eelistanud nende jaoks avatumat lõppu. Tulevikus kavatsen katsetada 20 sekundi nõuannet. Meeldejäävamad kohad:

Spoiler :

- Dylan'i ja Benjamin'i teineteise peale karjumine.
- 'What about the Easter Bunny?'
- Rahulik MacCready.
- Loomaia logo.
- Loomaaia avamisele kogunenud rahvamassi nägemine.
- Kohvikus kohtumise loo jutustamine.
- 'Why not?'

10/10

[Weirdo]

Lihtsameelne ja veidi sentimentaalne võis ju olla, aga mulle väga meeldis ja mu meelest kuluvad sellised filmid vahelduse mõttes vägagi ära. Nagu tutvustuses kirjas, siis tõesti emotsionaalne, optimistlik ja elujaatav lugu. Lihtsalt armas film. Mis mulle eriti meeldis, oli see, et ei hakatud terve aja aretama mingit suurt armastuslugu (Kelly ja Benjamin), vaid keskenduti pigem isa-laste suhtele ja naise surmast üle saamise teemale. Dylan jah õnneks polnud tüüpiline tüütu ja kapriisse teismelise kehastus, vaid täiesti arusaadavatel põhjustel taoliselt käituv noor inimene.
Nõustun ühe eelkõnelejaga, et Maggie Elizabeth Jones'i karakter oli ülinunnu. Peab vist järjekorda võtma nende hulka, kes endale ka sellist last tahaksid