Kobras

[Soprano]

Kobras
The Beaver (2011)

WALTER BLACK (Mel Gibson) kannatab sügava depressiooni käes. Ta magab enamuse ajast, katsetab erinevaid eneseabimeetodeid, tema naine MEREDITH (Jodie Foster) matab end töösse ning jälgib abitult mehe kokkuvarisemist; noorim poeg HENRY (8) on endassetõmbunud; vanem poeg PORTER (Anton Yelchin) kirjutab raha eest klassikaaslaste kirjandeid ning peab salamisi enda ja isa sarnasuste nimekirja, et samasugust tulevikku vältida; Walteri mänguasjafirma on aga teel pankrotti.

Peagi jõuab Walter päris põhja - kui Meredith ta kodust välja viskab, otsustab ta end täis juua ja tappa. Enesetapukatse läheb luhta. Toibunud Walter saab aga tuttavaks teda ootamatult briti aktsendiga kõnetava Kopraga - käpiknukuga, kelle ta prügi hulgast leidis ning joomatuuri käigus käe otsa torkas. Kopra näol saab Walter uue hingamise ja naaseb koju. Kõik liigub justkui paremuse poole. Uue hobi - puutöö - abil saab ta Henryga jälle sina peale, Kobras aitab tal uuesti Meredithi ära võluda ning hakkab ühtlasi mänguasjafirmat juhtima. Ainsana ei lähe asjaga kaasa Porter, kelle arvates on Walter segi läinud. Ta peab endiselt sarnasuste nimekirja ning kirjutab lõpuaktuse kõnet popile ergutustüdrukule ja lennu parimale lõpetajale Norah'le.

http://www.acmefilm.ee

Loe täielikku tutvustust siit

[Rain]

Väga harjumatu oli algselt vaadata kobrast ja Mel Gibsonit korraga rääkimas, ei osanud kumma poole vaadata. Aga jah, aegamööda harjus sellega ära. Film ise oli suht dramaatiline/masendav, kuid mitte midagi liiast. Plusspunkt oli veel see, et väljanägemiselt ei olnud see nagu mingi feik puppet show, vaid tõesti näidatigi asja nii nagu see kobras oleks olnud teine isiksus. Gibson oskas väga huvitavalt ja hästi oma osa ära näidelda, tehes nelja asja korraga - enda emotsioonid, kopra emotsioonid, kopra hääl ja siis tsipake enda häält - ja neid kõiki seondada nii, et need omavahel segamini ei läheks. Mina seda ei suudaks, ma vähemalt arvan nii. 7/10

[Ralf]

Gibsoni etteaste oli tõesti väga hea, ta oli sarmikas, empaatiat taotlev ja tõeliselt usutav, see-eest film oli draamana ise frustreerivalt arhetüüpne / konventsionaalne - kas siis tõesti polnud võimalik asja kuidagi meeldejäävamaks teha... mingit 'kiiksu' oli vaja.

[rauls]

Mulle meeldis! Tugev draama. Väga hea sisu. Läks hinge ja tekitas emotsioone. Mel Gibsoni tegelaskujule elasin ja tundsin kaasa nii mis hirmus. Minu jaoks oli film äärmiselt huvitav. Pakkus pinget, et mis Walteri elust saab ja kuidas (kas) ta oma suhted perega klaarib. Mulle sellised depressiivsed ja teatud määral melodraamatilised draamad lähevad täitsa peale, kui on hästi tehtud. Jodie Foster on lavastajana head tööd teinud. Gibsonilt üks karjääri parimaid rollisooritusi (äkki saab ka auhinnaga tunnustatud või mõne nommi)! Ja kellele ei meeldiks Jennifer Lawrence?!

9/10

[Ralf]

(äkki saab ka auhinnaga tunnustatud või mõne nommi)

Ära tee nalja; hea, kui tal enam üldse üheski stuudiofilmis osaleda lubatakse.

[rauls]

(äkki saab ka auhinnaga tunnustatud või mõne nommi)

Ära tee nalja; hea, kui tal enam üldse üheski stuudiofilmis osaleda lubatakse.

Isikliku elu skandaalide pärast v?

[Ralf]

(äkki saab ka auhinnaga tunnustatud või mõne nommi)

Ära tee nalja; hea, kui tal enam üldse üheski stuudiofilmis osaleda lubatakse.

Isikliku elu skandaalide pärast v?

Mis muu... Pealegi, kui sa ütled oma (eks)naisele (rääkimata ta väidetavast peksmisest), et loodad, et teda vägistab kamp niggereid, siis asi on natuke hullem kui "isikliku elu skandaal".

[homunkulus]

Kokkuvõttes ikkagi pettumus. Eelneva info põhjal lootsin palju enamat. Kogu stoori uba oli hea, aga seda oli ikka väga viletsalt ära kasutatud - jättis sellise kiirelt kokku klopsitud asja mulje, kus storywriter on tulnud huvitava ideega ning režisöör sellest innustust saanuna otsustas asja kiirelt linale tuua. Kahju, et hea idee tüüpilise hollywoodliku kastmega (kohati ülepakutud stseenid ja klisseelikud käigud) ära rikuti.
Kõigepealt oleks oodanud pikemalt käsitlust miks ja kuidas Walteri masendusse ja depressioon langes. Sellest polnud ju praktiliselt midagi teada, mistõttu jäi ka arusaamatuks tema suhe ja probleemid pere liikmetega, mis jällegi ühtäkki, peale kopra ilmumist Walteri ellu ja põgusat episoodi väikese pojaga, hoobilt suhted naisega üles soojendas. Tiba ebarealistlik.
Filmis oli realistlikke elulisi keerdkäike, samas jäid need filmi stoori kontekstis väga piltlikeks ja eraldiseisvateks justkui pärineksid mingist muust loost. Tähendab: paljud seosed jäid segaseks ja piisavalt kajastmata. Näiteks tema vanema poja põlgus tema vastu. Ehk miks see oli tekkinud. Sellised, sarnaste joonte vihkamised, on reaalsed, aga neil on ka põhjused.
Kogu lugu sellise avamatuna kõneles ehk kõige rohkem Walteri naise kapriisusest, kes alguses ei suutnud taluda oma mehe juures ei saanudki aru mida (mees oli ju suht-koht edukas, mitte kuidagi luuser) ning hiljem leppida ühe käpiknukuga tema käe otsas, maldamata ära oodata ja kaasa aidata mehe hingelisele-vaimsele paranemisele.
MInu jaoks oli filmi põhimoraal see, et tihtipeale on pealtnäha veidrik, n-ö omaette tüüp, palju elutervema arusaama ja ellusuhtumisega, kui need, kes teda hulluks peavad.
Hinnang: 4/10