Postitas Wisegirl » 12. November 2011, 23:50
Filmi tutvustus on hall ja ilmetu.
Kuidas öeldagi... Tegu on omapärase... vasakukäelise filmiga. Sellest oleks saanud ka tumedama ja palju häirivama draama, kuid olen teostusega rahul. Natuke huumorit, aga ütleks, et tegu on vaikse huumoriga.
Kohati rusuvat meeleolu parandab lõbusam muusika. Väga armas ja kurb, et Mona üritab oma isa haigust enda õlule võtta (vastutav olla). Kannatab seetõttu nii palju. Mona justkui unustas täiskasvanuks saada. Ja küsimus ongi, millal täpselt saadakse täiskasvanuks ja vastutavaks. Üleöö ju mitte.
Jessica Alba teeb tugeva soorituse. Ükski tegelane ei ole üleliigne ning nad ei mängi ka lihtsalt niisama oma osa ära. Kõik on paigas, hästi tehtud.
Filmis tundusid numbritega tegelevad inimesed kõik piinatud (geeniused) olevat.
Mulle meeldivad omas rütmis liikuvad filmid. 8,75/10
-Breathe.... Deeply, yes, of course, but, by all means.....: exhale- RDA