"Bridesmaidsi" näol oli tegu ilmselt ühe 2011. aasta filmiga, mille vaatamist kõige suurema huviga ootasin - õigemini ootasin huviga, kumma grupiga ma pärast selle nägemist liituda saan - sest tundub, et "Bridesmaidsi" näinud inimeste arvamuste skaala võib üsna lihtsalt must-valge spektriga ühildada.
Ainuüksi Filmiveebi postitustest järeldasin, et tegu on väga
over-the-top stiilis komöödiaga, kus kõikidele naljadele on nii mitu vinti peale keeratud, et lõpuks selle meeldimine või mitte meeldimine sõltub sellest, kuivõrd filmi rõvedustase minu arusaamaga naljakast ebasündsusetusest kokku langeb. Aga pidin üllatuma - kogu selle furoori alt välja kaevatud film oli tegelikult täitsa tavaline
romcom.
Et postitus modernses võtmes lahendada, ei hakka pinget lõpuni üles kruvima, vaid ütlen kohe ära, et ise kaldun pigem filmi heaks pidavate inimeste leeri.
Kristen Wiig oli oma rollis totaalselt sümpaatne, kui ehk need mõned teeme-et-oleks-võimalikult-
awkward-sest-siis-on-naljakas momendid nagu Annie ja Heleni mikrofonivõitlus Lilliani kihlumispeol välja arvata. Ja enda sõprade kaotamise hirm uutele sõpradele on tõepoolest täitsa tuttav tunne! Erinevalt Anniest on minu ääremiselt efektiivne meetod sellega toime tulemiseks tavaliselt olnud ennetamine aka "lõpeta suhtlemine enne neid, sest siis jään mina võidumeheks!" ehk teisisõnu võib "Bridesmaids" mitmeski osas täitsa õpetilikus osutuda.
Lisaks polnud ka ülejäänud karakteritel häda midagi - isegi Don Draper oli täitsa sümpaatne! Jah, siinkohal ei viitsi filmi privaatsussätteid järgima hakata ja ta nime taaskord ära muuta, sest olgem ausad - isegi filmi tegijad polnud sellega väga vaeva näinud - "You're such a Dick" oli koguni nii konkreetne viide tema minevikule, et olin päris üllatunud, et ta ennast korralikult üleval pidada suutis ja enda Don Draperi eelse elu auks paari pisarat ei poetanud nagu tavaliselt kombeks.

Kui veel sarjategelastest filmis rääkida, siis "Office'i" Erin oli 100% "Office'i" Erin ja Chris O'Dowd oli ehk pisut vähem sarkastilisem kui Roy "IT Crowdis", aga sellegipoolest olin valmis, et ta mingi hetk "Have you tried turning it off and on again?" ütleks. Vahepeal mõtlesin, et äkki ei viitsitud ise tegelasi välja mõtlemata hakata ja karakterite kokkuklopsimissessioon nägi välja umbes selline:
"Hmm... Poisid, mis te arvate - viiendaks pruutneitsiks sobiks ju see "Office'i receptionist? Ja "Mad Men" tegi Emmydel jälle puhta töö - tooge mulle üks Don Draper!..."Kui see konkreetne ülemisel pildil jäädvustatud kaader välja arvata, oli filmi lemmikstseeniks ilmselt see väike poiss tantsimas, sest
funkyd tantsuliigutused on ALATI naljakad nagu 9gagi Nokia naljad.
Lõpp oli ehk kerge
let-down, kuna minu arvates oleks otsad võnud ju pisut elegantsemalt kinni siduda kui Hollywoodi lõppude valitseva kuningaga, aga elab üle, sest üldjoontes oli tegu siiski täitsa muheda vaatamisega.
7/10