Laura

[Ralf]

Laura
Laura

Uurija Mark McPherson (Dana Andrews) uurib Laura Hunti (Gene Tierney) nimelise neiu tapmist. Kahtlusaluste nimekiri on pikk, kuna Laura elus oli suur hulk mehi, kes temasse armunud olid, ja veel suurem hulk naisi, kes teda kadestasid. McPhersoni köidab suur portree Laurast, mis neiu korteris seinal on. Kolm päeva pärast juurdluse algust juhtub aga midagi, mis uurimise täiesti pea peale pöörab...

Täielikku tutvustust loe siit.

[Forzelius]

Võeh, ei teagi. Kohati tundus nagu väga kavalalt kirjutatud ja tooliotsal hoidev noir, aga samas ei olnud ta ka midagi nii "ossa"'t, kui kordades keerukam "The Big Sleep". Uskumatul kombel jäi nii näiliselt põnev lugu lõpuks ikkagi natuke igavaks. Algselt planeeriti ta läbi kolme erineva narratiivi teha, mis sellele igal juhul kasuks oleks tulnud. Kiidan aga sisupöördeid, olgugi et nad mingil määral olid etteaimatavad. Kaameratöö poole pealt jäid mõned pikad plaanid hästi meelde ja montaaži koha pealt tasub välja tuua päris lõppu, kus muusika taustal toimub nii mõndagi huvitavat. Üldiselt aga ei ole kahjuks midagi erilist. Terve aja mõtisklesin, milline nendest karakteritest sümpaatne peaks tunduma ja ei jõudnud ikkagi mingile järeldusele. Keerukad ning esmapilgul arusaamatud kiired nükked taolistes žanripuhastes filmides ei garanteeri veel väärt elamust. Jäi natuke igavaks.

5/10

[Ralf]

Ma filmidest tingimata põnevust ei otsi, meeldib lihtsalt jälgida tegelaste käitumist ja näha, kas ja kuidas film söandab kombata äärmusi või olla kummastav. Sestap ka näiteks film noirid külmaks jätavadki, mul pole lihtsalt seda "huvitav, mis edasi saab" jne tüüpi mõtlemist ning filmist filmi jälgida tõsiseid ülikondadega mehi ja ilusaid salapäraseid naisi läbi mõrvaintriigide või petuskeemide navigeerimas lihtsalt ei paku mulle midagi. Põhirõhk on tegevustikul ja kõik on frustreerivalt .. pragmaatiline?
Just see film oli minu jaoks huvitav, sest

Spoiler :

Laura oli piisavalt rikkalikult kujundatud tegelane, et ajaks, mil ta kõigi üllatuseks välja ilmus (ja seda aimab ette iga vaataja, kellel on veerandki aju ja kes on sisututvustust lugema juhtunud), oli ta omandanud mingisuguse veidra magnetismi ja siis lihtsalt oli huvitav nii teda kui tema ümber olevaid mehi. Sellest whodunit loost oli muidugi jälle täiesti suva.

Hästi kirjutatud oli kah. Väga meeldejäävad olid nt opening line'id: "I shall never forget the weekend Laura died. A silver sun burned through the sky like a huge magnifying glass. It was the hottest Sunday in my recollection."