Super 8

[Rain]

Super 8
Super 8 (2011)

Ohio, aastal 1979. Kuus noorukit otsustavad teha filmi oma Super 8 tüüpi videokaameraga. Ühel õhtul, kui noorukid oma järjekordset stseeni raudtee ääres filmisid, näevad nad pealt auto ja rongi kokkupõrget, mis viis katastroofilise õnnetuseni. Kuid see pole ainuke asi, mida nad pealt nägid, nimelt tõusis rusude seest üles miski ebainimlik olend...

Loe täielikku tutvustust siit

[DaydreamDiamond]

Äärmiselt lihtne südamlik film. Ma ei tea selle "made me feel like 10-year-old again" kohta aga siuke paras retrokas oli küll. Ja seda ainult heas mõttes. minule lens flare'id ei käinud närvidele. Juttude järgi läks Abrams Nolan'i rada, et võimalikult palju filmile ja siis CGI'ga enhaansida. Toimis.
Abrams'i fännidele peaks ka palju easter egg'e olema ja kindlasti ärge peale lõppu kohe kinost välja jookske.

Mulle Abrams'i pakutud formaat siiski meeldis ja kvalifitseerub pigem perefilmina. Disaster/mysterious'i jahtijad ilmselt pettuvad.

Super 8/10

[Soprano]

Lühimuljed Fb'st:

Super 8/10 film. Tekitas 10-aastase tunde küll ja lapsnäitlejad olid kõik ehedad. Kolli teema jäi keskmiseks ja seda ei tasugi filmilt oodata (siis vaadata juba Cloverfield'i), sest S8 on eelkõige coming-of-age lugu muhedate tegelastega. Ei pettunud. "Drugs are so bad!"

[0ll]

Super 8/10 film. Tekitas 10-aastase tunde küll ja lapsnäitlejad olid kõik ehedad. Kolli teema jäi keskmiseks ja seda ei tasugi filmilt oodata (siis vaadata juba Cloverfield'i), sest S8 on eelkõige coming-of-age lugu muhedate tegelastega. Ei pettunud. "Drugs are so bad!"

Imelik
Lähen seda filmi alles ülehomme vaatama, aga ootan just täpselt selliseid muljeid (eelinfo, trailerite põhjal)
miinus "Drugs are so bad!"


---
edit: Nähtud. Tõeline vana kooli suvefilm, mida peab esimest korda suurelt ekraanilt vaatama. Kõigile neile, kes ei ole oma lapsepõlve unustanud ja kes mäletavad, mis neid kunagi filmide juures võlus. Edasi tuleb spoileritega! pikitud tekst (pole mõtet kogu juttu peita)

Väga kaasahaarav teos. Alates "ajahüppest" lülitasin häiriva publiku välja ja lihtsalt nautisin kinoelamust. Kui keegi oleks mu nägu filminud, oleks ta sealt peaaegu alati mingi emotsiooni leidnud - sõprade vestluste ja filmiväntamise ajal oli suu ilmselt pidevalt kõrvuni, samuti iga kord, kui mõnda vana head lugu mängiti. Möllu ja plahvatuste ajal silmad pärani. Kõik stseenid, mis vihjasid peategelase emale, võtsid mingil põhjusel pildi kergelt uduseks.

Paljude kriitikute jaoks on filmi (ja ideede) sarnasus teiste vanade klassikutega ületamatuks probleemiks. Jah, kui sulatada kokku Goonies/Stand By Me + ET + natuke Jawsi ja Close Encountersi õhkonda, saabki kokku umbes sama filmi. Mina ei näe selles mingit probleemi. Lood, mida räägitakse, on ajatud.
Siin on nendeks teemadeks eelkõige tõeline sõprus, suureks saamine, esimene armumine, aga ka kaotusega leppimine ja andestamine. Ja armastus filmide vastu. Tulnukakoll toimis kui katalüsaator, mis võimaldas tegelastel kiiremini areneda ja need arengud vähem kui kahe tunniga usutavalt vaatajateni tuua.
Ühiseid jooni oli veel. Näiteks muusika - kui John Williams sooviks, võiks ta Michael Giacchino plagiaadi eest kohtusse kaevata. Filmimise stiil vana hea "klassikalised 80ndad" - kaamera pea kohale tõusmised, keskendumised detailidele (näiteks sammuvatele jalgadele, kättevõetavatele esemetele), suured plaanid nägudest jne. Peegelduslaigud Ja ma ei saa seda neile pahaks panna, sest kõik elemendid töötasid ideaalselt.

Kõik lapsed olid väga veenvad. Elle Fanning aga lihtsalt fantastiline. Rongijaama stseenis olin sama lummatud kui "filmimeeskond", hilisem koduvideo stseen veelgi efektsem. Raske uskuda, et ta oli võtete ajal vaid 12-aastane. Nii hääl kui üldine olek jätavad palju vanema mulje. Neid noori ja lubavaid plikasid on ju ennegi olnud, aga kahjuks on paljude karjäärid peagi vaikselt sumbunud. Fanningu suhtes on mul väga hea tunne (võtan vastu pikaajalisi kihlvedusid: 15 aasta pärast vähemalt 2 Oscarit ja 5 nominatsiooni )
Meeldis, kuidas vaatajaid (mind) Kyle Chandleri tegelasega lollitati. Arvasin vähemalt kolmel korral, et kohe-kohe hüppab isa ekraanile ja päästab päeva...

Kahjuks mahtus filmi ka paar hetke, kus austusavaldus Spielbergile ja 80ndate kinole tervikuna mõjus peaaegu paroodiana. Naiivne dialoog, piinlikud lihtsalt lahendused-viited: isade autosõit, tulnuka veenmine ja medaljonistseen. Need viimase 15 minuti sündmused tõmbasid filmist natuke välja... Aga õnneks oli lõputiitrid piisavalt geniaalsed.

8+/10

Kahju, et lapsed enam filme ei tee. Vähemalt ei ole oma tuttavate-sugulaste kaudu kuulnud. Kuigi tehnilised võimalused on meeletult paranenud.
Mina osalesin 90ndate teisel poolel kahe filmi "võtetel" - kahe erineva kambaga, tegime maffiamäruli ja vampiirimäruli (obviously) - st palju mängupüstoleid, verepakikesi ja paugukaid. Ise küll kaamerat ei näppinud ja kandvaid rolle ei olnud (lasin lihtsalt inimesi ja vampiire maha). Ma ei teagi, kas me oma meistriteosed üldse kokku lõikasime ja kuskile ära saatsime. Pigem ei. Saime vist isegi selles vanuses aru, et tulemused olid üsna kohutavad Aga elamus oli ülilahe.

edit: peale kordusvaatamist pool punkti maha. Mõned "suured stseenid" ei toiminud sama hästi, samas oli kõik tulnukasse puutuv kuidagi põnevam...

[villy34]

Üldiselt eelkõnelejatega nõus, kuid oli 3 aspekti, mida ma ära ei ostnud:
1. kerge auto pillutab kümneid tonne kaaluvaid vaguneid nagu puupilpaid, jäädes ise kohapeale paigale.
2. Super 8 kui ka tava 8mm puudub sünkroonse heli salvestamise võimalus. Filmiajaloos, amatöörfilminduses puudub näide sünkroonse heliga filmist minu teada. Otsige kasvõi juutjuubist.
3. Sellist filmi pole ka olnud kunagi, mis öisel ajal lubab ilma spetsiaalse mõnetuhandevatise lisavalgustuseta filmida.

[Ralf]

1. kerge auto pillutab kümneid tonne kaaluvaid vaguneid nagu puupilpaid, jäädes ise kohapeale paigale.

See stseen oli lausa naeruväärselt over the top.

Spoiler :

Pikapis istunud tüübi ellujäämine pani veel rohkem kulmu kergitama.

Ausalt öeldes pettusin päris rängalt. Tegelased olid küll sümpaatsed ja 70ndad ning sellesse paigutatud väikelinna õhustik imponeeris kõvasti, kuid ega siit hingele midagi peale eriefektimöllu ja paisutatud melodraama suurt ei leidnud. Miskipärast tekkisid Spielbergi asemel paralleelid hoopis mitme Stephen Kingi looga, a-la "It" või "Hearts in Atlantis", kuid viimane suutis tunduvalt lihtsamal kujul isegi (tunduvalt sarnase) filmina, mis on raamatuadaptatsioonina ränk ebaõnnestumine, umbes 100 korda rohkem emotsioone edasi anda.

[Soprano]

2. Super 8 kui ka tava 8mm puudub sünkroonse heli salvestamise võimalus. Filmiajaloos, amatöörfilminduses puudub näide sünkroonse heliga filmist minu teada. Otsige kasvõi juutjuubist.

Ei mõista nüüd hästi. Tahad öelda, et laste amatöörfilmi The Case tegemisel kasutasid nad sünkroonset heli? Nad salvestasid heli ju eraldi vms. Also, Abrams'l endal on Super 8 filmidega kogemusi, et raske uskuda, et filmis midagi tehniliselt valesti oli...

3. Sellist filmi pole ka olnud kunagi, mis öisel ajal lubab ilma spetsiaalse mõnetuhandevatise lisavalgustuseta filmida.

Jällegi vajab seletust.

[Ralf]

2. Super 8 kui ka tava 8mm puudub sünkroonse heli salvestamise võimalus. Filmiajaloos, amatöörfilminduses puudub näide sünkroonse heliga filmist minu teada. Otsige kasvõi juutjuubist.

Ei mõista nüüd hästi. Tahad öelda, et laste amatöörfilmi The Case tegemisel kasutasid nad sünkroonset heli? Nad salvestasid heli ju eraldi vms. Also, Abrams'l endal on Super 8 filmidega kogemusi, et raske uskuda, et filmis midagi tehniliselt valesti oli...

Neil oli tõesti eraldi mikrofon täiesti olemas.

[0ll]

1. kerge auto...

Veel eile seda lugedes oleksin arvanud, et te lihtsalt trollite. Aga täna vaatasin üle portsu professionaalseid arvustusi ja ka nende hulgas oli paar inimest, kelle arvates rikkus füüsikaseadusi eirav rongiõnnetus (vagunid ei lenda goddammit!) nende filmielamust See oli muide üks filmi parimaid stseene, efektne lõpp tervele jadale suurepärastele ministseenidele: võtteks valmistumine -> emotsionaalne läbimäng -> "Production value!" -> BOOM! movie making 101
Samuti lugesin ühte kirjatükki, milles esines üle kümne korra sõna "lens flare" (mis kokkuvõttes filmi nautida ei lasknud). Ühe kriitiku arvates oli filmi kogu teine pool ebaloogiline, sest mille põhjal sai meie peategelane arvata, et tüdruk üldse veel elus on ja mis sundis ta sõpru selle hullusega kaasa minema. appropriate gif is appropriate
Tegemist on 80ndate ulmelise seiklusfilmiga, peategelasteks lapsed ja tulnukas. Ju siis ongi nii nagu varem ütlesin: "Kõigile neile, kes..."

[Ralf]

(mõningad spoilerid)

1. kerge auto...

Veel eile seda lugedes oleksin arvanud, et te lihtsalt trollite. Aga täna vaatasin üle portsu professionaalseid arvustusi ja ka nende hulgas oli paar inimest, kelle arvates rikkus füüsikaseadusi eirav rongiõnnetus (vagunid ei lenda goddammit!) nende filmielamust...

Minu elamust see ei rikkunud, kuid peamine küsimus on: milleks? Kui see on - nagu sina ütlesid ja kahtlemata minugi meelest - lugu tõelisest sõprusest, esimesest armumisest ning kaotusega leppimisest, siis kas on tõesti vaja visata lihtsasse rongiõnnetusstseeni 3-4 suurt plahvatust ning neid vaguneid niiviisi ringi lennutada - ebavajalik michaelbaylik triviaalsus, rääkimata lärmakast backdropist niisama laamendavate tankide näol filmi viimasel kolmandikul.

Ühe kriitiku arvates oli filmi kogu teine pool ebaloogiline, sest mille põhjal sai meie peategelane arvata, et tüdruk üldse veel elus on ja mis sundis ta sõpru selle hullusega kaasa minema.

Ebaloogiline mitte, kuid jäi endalegi silma - Abrams paistis filmi teises pooles stsenaristilise külje pealt isikliku mugavuse peal liugu laskvat, suur osa olulistest süžeekäikudest, nagu õe kasutamine marihuaanasõbrast videopoe (?) teenindaja sisserääkimisel, et ta neile küüti annaks - tüüpiline "juhtub lihtsalt niisama, et lugu jätkuks" moment. Selline asi võib ausalt öeldes tõesti häirivaks osutuda.

Tegemist on 80ndate ulmelise seiklusfilmiga, peategelasteks lapsed ja tulnukas

Sorri, vaan, aga mingit 80ndate mekki sel filmil juures polnud. Keskne ajastu tuli tõesti hästi esile ja on mullegi südamelähedane (kasvõi kasutatud muusika poolest, näiteks Blondie hitt "Heart of Glass"), ent kui soovid kaasaegset filmi, mis tunduks tõesti nagu päevinäinud VHS kassetilt mängitav aastakümnetetagune (kultus)hitt, siis uuri näiteks "The House of the Devil"-it. Või pidi see "80ndate seikluse" emotsioon tekkima selle sarnasusest "The Goonies" tüüpi klassikutega? Vabandust, aga seniks kuni filmis üsna kesise arvutigraafikaga loodud koll ringi tuuseldab, ei suuda mul aju niisugust assotsiatsiooni luua ega lase unustada, et vaatan 2011 aastal kinosaalis Hollywoodi "plokipurustajat", olgu nimitegelaste vaheline side või siis mõningad pisarapoetused kollijahi vahel kui meeldejääv tahes.

Minu pettumus oligi kokkuvõtlikult tingitud sellest, et ehkki idee oli hea ja teostus täiesti õnnestunud, ei suutnud "Super 8" selle rusuva melodraamaga - no tõesti, sellest kaelaketist loobumine kosmoselaeva magneti tõttu ja selle kaudu viitamine, et peategelane on viimaks valmis ema surmaga leppima, on KÕIGE narrim sentimentaalitsemine üldse ja piinarikkalt ülekasutatud moment - mind kuigi palju liigutada. Nagu mainitud, tekkisid paratamatud võrdlusmomendid lugudega nagu "Hearts in Atlantis" või "It", millest viimane suudaks (raamatu kujul, ma mõtlen) kasvõi ühe lause abil lugejat rohkem pahviks lüüa kui ükski issi-kallistus "Super 8"-st - see on TÕELINE lugu lastevahelisest sõprusest ja selle kasutamisest kurjuse vastu võitlemisel, mitte mingi kiraki-käraki ja arvutiga tehtud juust koll.

Üks asi veel, mis kergelt häiris: kui tegu on lapstegelaste ühise seiklusega läbi sõjaväe poolt üle võetud väikelinna, kus mürgeldamas tulnukas, siis kust selline mõte olulised peategelased niimoodi viimasel kolmandikul laiali saata ja sootuks unustada? Kõigepealt röövitakse Elle Fanningu tegelane - olgu, arusaadav, see oli jällegi vajalik, et kuidagi lugu edasi viia ja anda Joe'le motiiv monstrum leida, kuid korraga murrab üks tegelastest luu ja jäetakse lihtsalt koos tolle paksukesega sinnapaika? Ja rohkem me neid ei näegi (va lõputiitrites)! Äkki üritatigi vältida liigset "It"-i kopeerimist, kus peategelastest noored koos väed ühendavad, et ühiselt oma hirmudele vastu astuda ja kurjus peatada.

Mitte, et ma filmi halvaks peaksin või et piletirahast kahju oleks hakanud.

[villy34]

villy34 kirjutas:
2. Super 8 kui ka tava 8mm puudub sünkroonse heli salvestamise võimalus. Filmiajaloos, amatöörfilminduses puudub näide sünkroonse heliga filmist minu teada. Otsige kasvõi juutjuubist.

Ei mõista nüüd hästi. Tahad öelda, et laste amatöörfilmi The Case tegemisel kasutasid nad sünkroonset heli? Nad salvestasid heli ju eraldi vms. Also, Abrams'l endal on Super 8 filmidega kogemusi, et raske uskuda, et filmis midagi tehniliselt valesti oli...

Konks ongi, et juba valmis, monteeritud filmi varustada sünkroonheliga mis on eraldi salvestatud võtteplatsil, on ikka suht võimatu. Mina sellist filmi ei tea. Kui toote mõne konkreetse näite, võtan oma sõnad tagasi. Kuidagi oleks veel võimalik valmismonteeritud filmi jaoks magnetofoni lindile tekst peale lugeda, aga siingi tulevad ikka rämedad sünkroniseerimivead sisse ja praktiliselt pole sedagi kasutatud. Aga jälle - kui on - siis valgustage mind.

[0ll]

Mulle meeldib, et sa veel ühe näite tõid (popsumehega vedamine). Mu eesmärk ei olnud kellegi arvamust pisendada, isegi mitte vaielda - minu jaoks oli algul lihtsalt uskumatu, et nii paljud inimesed tunnevad, et konkreetse filmi puhul peab nendele aspektidele (mis on iseenesest õiged) üldse mingit tähelepanu pöörama. Erinevad seltskonnad kogesid seda filmi täiesti erineval tasemel. See oli see, mida ma öelda üritasin...

[uLtImAtEcRiTiC]

Ausalt öeldes pettusin päris rängalt. Tegelased olid küll sümpaatsed ja 70ndad ning sellesse paigutatud väikelinna õhustik imponeeris kõvasti, kuid ega siit hingele midagi peale eriefektimöllu ja paisutatud melodraama suurt ei leidnud.

Film oli ikka tõsiselt halb (kõrged ootused?). Sisuliselt üks vasturääkivus teise otsa, rongiõnnetusest ma üldse ei räägiks - vagunid lendasid taevasse ja toimuvad tuumaplahvatused, samal ajal kui sõiduauto relatively terve on ning juht alles elus!!! Tšiki auto mootor läheb ise käima jnejne, suurema osa olen juba (õnneks) unustanud. Koletis sööb just õigel hetkel õigeid inimesi, pätakate hero-lugu ja lausa piinlikud õnnestumised.

kas on tõesti vaja visata lihtsasse rongiõnnetusstseeni 3-4 suurt plahvatust ning neid vaguneid niiviisi ringi lennutada - ebavajalik michaelbaylik triviaalsus

Ootasin pikkisilmi, et tegelasliin isa-ema-halb naabrionu milleksi enamaks areneks, aga asjata, tegu oli täieliku raiskamisega, kus halb joodik üleõla "andeks" sai. Ainus, mis halb ei olnud, oli näitlejatöö, näiteks Elle Fanning, Kyle Chandler olid oma rollis üpris head.
Huumorit ülimalt minimaalselt, isegi stoner-naljad polnud head. Tulnuka lugu oli läbi mõtlemata ja ülearune. Helgem koht oli Dr. Woodward ja tema lugu, sh arhiivimaterjalid.
Peale filmi 1/3: 5, 2/3 järel: 4, kuid alates maa-alusest kohtumisest ja hirmnaljakast jutustamisest tulnukaga läks kõik veelgi! allamäge ja väga-väga piinlikuks - kaelaketi loovutamine etc. Täielik Transformerite järg.

Disaster/mysterious'i jahtijad ilmselt pettuvad.

Kokku 3/10
________________________
Ei arvestanud lõputiitrite ajal näidatud lühifilmi The Case, mis oli kordades parem kui Super 8 ise ning oleksin parema meelega seda vaadanud.

[Zinera]

7/10

Paljukiidetud teos, mis jäi siiski alla reklaamitud filmile. Sisuliselt väga hea film, kuigi siin ja seal oli liialt üle pingutatud kõikide plahvatuste ja asjadega, samas jällegi andis see juurde paar paremat pala. Tegelased arendati kuhumaani ja siis oli kiire stopp, ilmselt selle jaoks, et mitte lugu nii pikaks venitada, kuna nagu näha oli, siis peitus päris mitme tavalise mehe taga rohkem lugusid.

Laste film oli lihtsalt brilliant!

[rauls]

Pettunud, kuigi ootused olid tagasihoidlikud. Ei oodanud sellist lastekat. Tean, et näiteks 12-aastasena oleksin filmi täiega nautinud. Suuremat sorti loogikavigu oli häirivalt palju. Filmi sisse punnitatud draama ei toiminud üldse. Sisu poolest oli asi minu jaoks liiga lihtlabane ja klišeelik. Kõige jaburam oli muidugi tobedalt lahendatud happyendlik lõpuosa.

Positiivset ka. Alguses oli see müsteerium rongiõnnetusega seonduvaga päris huvitav. Laste suurt entusiasmi filmi tegemise ümber oli tore vaadata. Taustamuss meeldis. Üldkokkuvõtteks võiks öelda, et "Super 8" on suht tavaline meelelahutuslik kogupere seiklusfilm, mis läheb üldiselt rahvale (pigem küll noorematale) peale, aga minu teetass selgelt pole. Olen taolisi linateoseid elu jooksul juba küllalt näinud ja neist lihtsalt välja kasvanud.

4/10