Luba mind sisse

[Soprano]

Luba mind sisse
Let Me In



Abby (Chloe Moretz) on salapärane 12-aastane tüdruk, kes kolib Oweni (Kodi Smit-McPhee) naabriks. Õnnetu Owen on äratõugatu, keda koolis halastamatult taga kiusatakse. Oma piinavas üksinduses tekib poisil uue naabriga sügav sõprus. Ta märkab, et tüdruk erineb kõigist neist, kellega ta eales kohtunud on. Linna jahmatab rida veriseid mõrvu ning mitu vahejuhtumit sunnivad Owenit vaatama otsa tõele, et see pealtnäha süütu tüdruk on tegelikult... metsik vampiir.

Verdtarretav linateos "Luba mind sisse" on uusversioon Rootsi kultusfilmist "Luba sisse see õige".

http://www.forumcinemas.ee



Täielikku tutvustust loe siit.

[DaydreamDiamond]

Originaal meeldis väga. Ei tahaks uskuda, et Reeves mingit käkki teeks. Ilmselt tahaks näha siiski. Chloe on suht lootustandev näitleja ka.

[DaydreamDiamond]

Film nähtud. Arvan, et see oli nii hea remake kui see üldse olla sai. Kui originaali poleks näinud, oleks vaimustus suurem isegi. Reeves on üsna hästi ära tabanud originaali atmosfääri ja saab selle jäljendamisega täitsa hästi hakkama.

Osatäitmiste kohta ainult head sõnad. Chloe'isse armu või ära.

Well done Mr. Reeves 7.5/10

[Soprano]

Lihtsalt infoks, et Reeves palus mitte kellelgi võttemeeskonnast ja näitlejatest originaali vaadata. Tehti ainult raamatu põhjal.

[Spellbound]

ja lõbusaks faktiks, et JOHN AJVIDE LINDQVIST raamat on hetkel RAHVA RAAMATUS ka müügil ning esikaanel ei ilutse mitte kõigi eelduste kohaselt Låt den rätte komma in`i poster, vaid hoopis müügi suurendamise pärast Let me in`i oma.

Loen ilmselt raamatu läbi enne kui Reevesi filmi ette võtan.

[Ralf]

Täitsa õnnestunud uusversioon... Reeves suutis kenasti võtta algmaterjalist olulise ja selle oma maailmasse ümber mugandada, sealjuures tehtud üksikud muudatused tegid filmile ainult head. Suuri sõnu tehes võiks lausa öelda, et nõnda hästi lavastatud õudusfilmi (kuigi ma ei ütleks selle kohta otseselt õudusfilm) kohtab ehk korra-kaks kümne aasta jooksul. Atmosfäär oli tõesti väga kenasti paigas ja teatud stseene oli lausa nauding vaadata. Muidugi võiks küll natuke vinguda ja öelda, et digitaalefektid Abby rünnakutel olid kohutavad ja rikkusid filmi esteetiliselt naturaalset välimust ning et kohati üritas "Let Me In" liiga horror olla ja et lõpp ei töötanud nii hästi kui "Let the Right One In"-is, kuid need on üksikud etteheited. Richard Jenkins oli super!

Kinoelamuse rikkusid peaaegu ära lausa kohutavalt alaarenenud publik, kes pidas otstarbekaks kõige üle naerda ja pidevalt saalist sisse-välja käia, ja väga halvad subtiitrid!

7/10

[DaydreamDiamond]

Kinoelamuse rikkusid peaaegu ära lausa kohutavalt alaarenenud publik, kes pidas otstarbekaks kõige üle naerda ja pidevalt saalist sisse-välja käia, ja väga halvad subtiitrid!

7/10

Seansil, kus ma käisin, oli ka enamus publikut ilmselgelt valet filmi vaatama tulnud ja subtiitrid olid kohati tõesti suht naeruväärsed.

[damon]

hoopis teistsugune vampiirifilm

7/10

[Zinera]

5/10

hea vaheldus Twilighti vampiiridele, kes vabal ajal mängivad ja jänkusid söövad.
Filmi algus viis hästi nagu sellele "õigele" lainele, mis mõjus ka ülejäänud filmile parajalt müstiliselt. Filmi idee on väga hea, kuid kahjuks jäi ikka minu jaoks nagu see mingi eriline vürts puudu, olenemata kõigest heast. Ootasin midagi enamat, aga muidu päris vaadatav asi.

[d4ncestyle]

vägagi vaadatav oli ideaalne atmosfääri tabamine. LET ME IN ja see lapsvampa oli armas tõesti.

[LiveForThis]

Väga meeldiv üllatus. Mäletan, et olin alguses vägagi skeptiline kogu selle projekti suhtes, aga sisimas ma siiski lootsin, et Matt Reeves ehk ikka suudab midagi huvitavat välja pigistada. Suutis küll.

Vihmase õhtu taustal oli "Let Me In`i" väga hubane vaadata. Filmi läbiv kõhedalt karge visuaal tekitas sooja ja hubase tunde. Ja seda juba esimestest kaadritest. Reeves teadis antud remake`i puhul väga hästi, millist filmi ta teeb. Siin ja seal oli siiski ohtralt sarnasusi originaaliga, kuigi tänu uusversiooni stilistika, visuaali ja tempo suurtele erinevustele ei tohiks need sarnasused väga häirida.

Reeves`i "Let Me In" elab oma elu. Tegu on äärmiselt rahuliku pildkeele ja raskelt sünge visuaaliga teosega, millesugust väga tihti naljalt USA mainstreami hulgast ei leia. Loomulikult on vaieldav, et kas antud filmi saab üldse sellesse kategooriasse lahterda, aga see selleks.

Üks asi, mis silma torkas oli see, et Reevesi stiil on püüdlikult euroopalik kui nii öelda võin. Seda on tunda pea igas kaadris. Ja ma ei ütle seda kriitika pärast. Mul on hea meel, et raske allteemaga õudusfilm nagu "Let Me In" loodi justkui nagu isepäise trotsiga, et vältida tundud stampe. Kahe põhinäitleja rollid olid täiesti õnnestunud. Kogu filmi rahulik kulg koos imeilusate staatiliste kaadritega on minu üllatuselt äärmiselt nauditav, kuigi tahest tahtmata võin siikohal tuua kohe võrdluseks originaali. Miks? Sest originaal ongi täpselt selline nagu "Let Me In", kuigi nii visuaal, tempo kui ka osad sisulised lahendused on teisenenud, aga siiski mitte niivõrd kaugele, et Reeves`i ponnistusi lugeda iseseisvaks. "Let Me In`i" õnnestumise au kuulub kahtlemata esialgsele filmile, mis sisuliselt on märksa tihedam. Reeves`i katse romaani ekraniseerida on austusväärne. Tahaks juba näha, mida ta selle ahvifilmiga peale hakkab.

"Let Me In" on perfektne näide kuidas taasluua juba loodut austusväärsel viisi.

9/10

Originaal 10/10