Kui võrrelda Panic Roomi Flight Planiga, siis on Fincheri foobiahõnguline teos selgelt üle kas või sellepärast, et Fincheri lavastajatöö on kohati originaalsem ja igati professionaalne, kuid Flight Planil on vaid mõned teostuslikud eripärad, mida tooks eraldi välja.
Ka Foster on Paanikatoas usutavam. Mitte, et ta ei saaks hakkama hüsteeriliste emade kehastamisega, aga Paanikatuba on juba stsenaariumi poolest usutavam kui ebakõlasid täis Lennuplaan.
Alguses ei sallinud kumbagi filmi, aga mitmekordsel vaatamisel on Paanikatuba hakanud iga vaatamisega üha rohkem meeldima, kuid Lennuplaan muutus teistkordsel vaatamisel ainult nõksu võrra paremaks, kuid üldpildis ei loeks Lennuplaani Fosteri jaoks just õnnestunud filmiks.
Paanikatuba
8/10, Lennuplaani väärtus on kahe võrra väiksem.
