Liz Gilbertil (Julia Roberts) oli olemas kõik, millest üks kaasaegne naine unistama peaks - abikaasa, maja, edukas karjäär - ent sarnaselt paljude teistega tundis ta end eksinuna, segaduses ja otsimas seda, mida tegelikult oma elult tahaks.
Värskelt lahutatud ja seismas ristteel, astub Liz välja oma mugavustsoonist, riskides kõigega, et muuta oma elu ning leida mööda maailma rännates rada iseenda juurde. Oma rännakutel avastab ta söömise naudingud Itaalias, palvete jõu Indias ning viimaks, ja täiesti ootamatult, tõelise armastuse sisemise rahu ja tasakaalu Balil.
Film põhineb Elizabeth Gilberti samanimelisel memuaaril.
Ei avaldanud eriti muljet. Peamine negatiivne külg oli mu kohene vastumeelsus keskse tegelase (Julia Roberts) vastu. Richard Jenkins ja Javier Bardem olid toredad, kuid üldiselt on tegu võrdlemisi kehva linalooga.
Pärast filmi emalt arvamust küsides vastas ta, et ei olnud selles midagi nii erilist nagu kõik pasundavad, pigem olevat tegu täitsa tavalise, pisut liiga klišeeliku, linateosega. Ja kui ma siis mainisin, et film põhines tõestisündinud lool, oli ta väga üllatunud. Milles teda tegelikult süüdistada ei saa, sest filmi põhjal on antud loo reaalsust tõesti natuke raske uskuda. Nagu kui opakas peab olema, et James Franco maha jätta ja uttu tõmmata? Muidugi ei tea ma, kui täpselt on filmi juures raamatust kinni peetud ja arvatavasti ei saagi kunagi teada, sest vaevalt, et raamatut lugeda viitsin, olgugi et "The Big Bang Theory" Raj'i väite järgi muutis see kirjatükk ta elu. Aga nii palju kui Wikist üle kontrollisin peaks lugu üldjoontes siiski sama olema. Niisiis, on natuke keeruline ette heita, et "yo, su elu on nõme klišee, otsi parem". Võiks seega öelda, et teatud mõttes oli film päris hariv- näiteks ei olnud mul kuni tänaseni aimugi, et sügavamõttelisi one-linereid pilduvad härra Miyagid ka päriselt olemas on.
Kusjuures olin kuni hetkeni, mil Imdb vastupidist tõestas, veendunud, et Felipet kehastas hoopis Jeffrey Dean Morgan. Mõtlesin veel, et päris osavalt välja mängitud aktsent ja puha... Aga no päriselt-
Spoiler :
Javier vs. Jeffrey... või vastupidi? Minu arvates on kätte jõudnud aeg, mil Javier'i ja Jeffrey vanemad neile lõpuks üles tunnistada võiksid, et nad pärast sündimist lahutatud kaksikud on. Või muidu saavad nad sellest palju valusamalt teada- näiteks juhul kui Jeffrey kogemata "No Country for OLD Men'i" või Javier "Supernatural'i" vaatama juhtub.
Igatahes plussiks olid filmi juures kindlasti kohutavalt kaunid paigad, mis analoogselt "Into the Wild'ile", tekitasid tahtmise seljakott selga võtta ja Alaskale karusid jahtima minna... või siis antud juhul Balile Ketut'i õpetussõnu kuulama.
Film oli igav, tõesti oli . Ja ehk oleks paremini välja tulnud kui peaosas oleks keegi sümpaatsem näitleja ,sest ütlen ausalt ega mullegi Julia Roberts ei meeldi , ei teagi miks . Pean ka mainima, et paigad olid tõesti kaunid , eriti Itaalia ja Bali , kuigi India jättis suht külmaks. Arvan ,et film oleks võinud lühem olla, kuna ootasin poole peal juba filmi lõppu , sest kõik muutus väga ebahuvitavaks ja ei olnud üldsegi kaasahaarav. Annaks samuti hindeks 3/10
Abikaasa valikul vaadatud film, ja nii nagu karta oli, siis võib väita, et elu kõige igavam film. Naiste loogikast lähtuv ajuvaba mõistujutt, mis tervet filmi saatis, oli ka puhas jura.... sisemine tasakaal ja eneseotsingud jms.
1/10
So, where's the Cannes Film Festival being held this year?
Kaunid tegevuspaigad ja Julia Roberts kõlab ju päris hästi. Ometigi jättis film mind täiesti külmaks. Peategelasest oli kohati ükskõik, kohati suutis isegi närvidele käia. Eat Pray Love ei suutnud vähemalgi määral olla kaasahaarav. Ainus mõte, mille filmist sain, oli see, et nüüd tahaks midagi süüa.