Glengarry Glen Ross

[Ralf]

Glengarry Glen Ross
Glengarry Glen Ross



Filmi peategelased on Chicago ühe kinnisvarafirma agendid. Meeste senine rahulik tööatmosfäär saab põntsu, kui nende uus boss Blake (Baldwin) teeb teatavaks uued töötingimused.

Mees on nimelt otsustanud käivitada võistluse: see, kes suudab ühe kuu jooksul enim aktsiaid ja krunte müüa, saab Cadillac Eldorado, järgmine komplekti lihanuge, ülejäänud töötajatega tehakse aga lõpparve. Varem üksmeeles töötanud ja üksmeelselt ülemust siunanud meestel tuleb nüüd võidelda üksteise vastu ning endine vennaarm ja omavaheline austus ununevad koheselt.

Draama "Glengarry Glen Ross" käsikirja autor on meisterliku stsenaristi ja ka korraliku režissöörina tuntud David Mamet ("State and Main"). Film on mugandus Mameti enda kirjutatud 1982. aasta näidendist, mis tõi mehele Pulitzeri auhinna.



Täielikku tutvustust loe siit.

[Ralf]

Fantastiline film, mis tuletas mulle otsekohe meelde, miks "12 Angry Men" on üks mu lemmikfilme... pole midagi ägedamat, kui hulk kindlameelseid ja karmikäelisi mehi üsna kinnises õhkkonnas ja kõvasti üle mõistuse kaasahaaravat dialoogi. Film ise on küllaltki lihtne, olles ehitatud üles vaid korralikele näitlejatele (nende hulgas Kevin Spacey, Al Pacino, Ed Harris jt.) ning suurepärasele stsenaariumile, kuid see valem töötab. Ütleme, et tõmbas jalad täitsa alt. Seda juhtub suhteliselt harva, et esmakordselt vaadatud filmile kohe 10/10 panen, kuid see on seda väärt. Soovitan pilk peale heita, te ei kahetse. Eriline maiuspala on see just teatrit armastavatele inimestele ja neile, kel pole midagi ruumi poolest minimalistlike filmide vastu.

10/10

[Malcolm]

Peale Ralfi kõrget hinnet otsustasin üsna pika filmipõua katkestada ja see seni täitsa silmade vahele jäänud film ära vaadata. Üldjoontes võin eelnevale sekundeerida, lisades ehk niipalju, et "korralikud näitlejad" on selge alahindamine. Siin on ikka tippude plejaad, kes oma suurte nimede vääriliselt ka tegutsevad. Näidendist adapteeritud film ongi teaterlikult dialoogikeskne ja iga sõna sellest kasutavad tegelased maksimaalselt ära. Kuigi sihitakse kogu kestuse jooksul samasse punkti ning film annab arenedes vähevõitu uut infot, on siiski tegu intensiivse ja intelligentse looga, mis ka pea 20 aastat peale valmimist adresseerib enam kui adekvaatselt korporatiivsest topeltmoralismi ja uue ajastu edumudelit. 9/11

[Forzelius]

Ma panin 8/10. Puudujääkideks sisu vähesus. Dialoog ja näitlejad muidugi tipp, aga oleks rohkem sisu eeldanud. Ja ei olnud imo päris nii, et nad peale võistluse välja kuulutamist üksteisele väga kõrri oleks karanud (ja enne seda suured sõbrad olnud, for that matter). Aga väga hea meelelahutus. Ja kui mõelda, siis Spacey'le vast üks esimesi suurrolle. Ega ta mingi superstaar polnud veel see aeg nii, et tal see läbimurdefilmiks vast. Aga üldjoontes vägagi nauditav...