Kinoversioon on üks-ühele lekkinud screeneriga. Olen nüüd pärast kinost tulemist veel kaks korda kodus läbi vaadanud filmi ja tuleb tõdeda, et kuigi mulle see isiklikult meeldib, ei ole tegu sugugi perfektse teosega. EX2 oli selles mõttes parem: nüüdseks juba kuus korda läbi vaadatud, aga ühtki otseselt halba kohta pole leidnud. EX3-s on vingumisväärseid kohti vähe rohkem ning seda osaliselt ka sellepärast, et mindud on tegema paremat ja komplekssemat filmi kui eelmisel kahel korral. Osavalt mängitakse vaataja tunnetega, kuid selle arvelt näeb möll pisut algajalik ja viimistlemata välja. Puhtalt plot device'idena näivad noored tiimiliikmed mind otseselt ei häiri, aga samas mõistan täiesti, miks nende rohke ekraaniaeg paljudele pinnuks silmas on.
EX3 suurim edasiminek eelmisest osast on filmi tooni suhtes. One-linereid ja eufoorilist märulit, millest EX2 pealtnäha koosneski, kolmandas jaos praktiliselt polnud ning see mõjus ootamatult värskendavalt. Linastumise eel oli nii palju kõmu Willise palganõuetest, casti vahetumisest, PG-13 ratingust ja screeneri lekkest, et keegi polnudki viitsinud tähelepanu pöörata sellele, millise sisu ja stiiliga film tuleb. Treilerid pühendusid (nii palju, kui ma neid näinud olen) ainult märulile ja niisiis oligi kinos seda melanhoolsuse ja kurbuse üllatust päris võõrastav näha. Niisiis kui mul laia naeratust näol ei olnud, olid vähemalt pisarad silmis. Dialoog oli väga veenev ja selle kaudu ringiga iseendast rääkimine muutis mu päris emotsionaalseks. Sly kõne baaris ja lõpus noored karaoket laulmas... oeh.

Mis jäi olemata? Badass-momendid kõigi jaoks peale Sly. Tema oli ainuke, kes sai ka üksinda pisut tööd teha ning lõpuvõitlus mulle päris meeldis, kuid absoluutselt kõik teised tegelased jäid alakasutatuks (sh noored liikmed, kelle puhul see on pigem positiivne). Banderas sai palju ekraaniaega, aga enamus sellest kulus nalja tegemisele ning lõpuks võitluses ei osanud ta ikkagi midagi erilist ära teha. Statham ja Snipes said ka mõlemad oma final fighti, aga EX2-st eredalt meeles püsiv Adkins vs Statham vastasseis jäi kaugeltki ületamatuks. Lisaks olid need võitlused rumalalt hakitud ja põimitud teiste tegelaste vähemoluliste kaklustega, nii et jälgida ei saanud suurt midagi. Gibson on korralik villain, kuid kuna ta eriti kedagi tappa ei suuda, siis jääb oht pisut kaugeks. Vähemalt Arnie oli lõpuks täisrollis, kasutas oma potentsiaali lõpuni ja tegi rahulikumates stseenides ka korralikku näitlejatööd.
Hinnet on mul sellele filmile täiesti võimatu panna ning ega ma seda objektiivselt teha suudagi. Kui te olete kunagi oodanud mõnd teost kaks aastat, jälginud iga sellega seotud sammu ning enne linastust vaadanud kolm nädalat vaid sellega seotud näitlejate filme, siis peaksite teadma, mida ma kinosaalis tundsin. Või ka mitte. 10/10