Postitas Peata Ratsanik » 11. November 2007, 23:54
"Soomuslaev Potjomkin" mõjub veel 80 aastat hiljemgi
ikka võimsa ja mällusööbiva teosena, mida on kohustuslik
vaadata selle tähtsuse tõttu filmikunsti ajaloos, nauding
vaadata aga tänu suurepärasele teostusele.
Leninil oli võimas usk kino edasikandvasse jõudu,
eriti tema revolutsiooni õhutamise eesmärkidel ja
sellel filmil on tõeline propaganda hõng juures.
Sergei Eisenstein oli filmikunstis tõeline revolutsionäär,
samal ajal kui ameeriklased tahtsid montaaži hoida
võimalikult märkamatuna, et film paistaks võimalikult
reaalne, siis venelased õhutasid revolutsiooni ja usku
kommunismi just äkilisi ja teravaid montaažinippe
kasutades. See mõjub effektiivsena isegi tänapäeval.
Filmi juures meeldis mulle operaatoritöö, mõned
kaameranurgad olid väga õnnestunud, vaade ülalt laeva
tekile ja vaade kahe laevakahuri vahelt. Ning paljud stseenid
on väga meeldejäävad. Sellest filmist rääkides ei minda mööda
Odessa trepi stseenidest, mis on mõjutanud niivõrd paljusid
tulevasi filmitegijaid ("Äraostmatud" meenub otsekohe, eks?),
kuid see ei ole kaugeltki ainus meeldejääv koht. Mõjus on ka
lõpus kasvav pinge, kui laevad sätivad end lahinguvalmis ja
muidugi stseen, milles meremehed alustavad laeval kogunemist
ja mässu, ühinemaks revolutsiooni lastega kodumaal.
Film oli mõeldud tähistamaks 1905. aasta ebaõnnestunud
revolutsiooni 20. aastapäeva, kuid osutus maailmakinos
millekski hoopis tähtsamaks.
Kohustuslik vaatamine!