Džungel

[JazZ-]

Džungel
Jungle (2017)

Entusiastlik noor seikleja Yossi Ghinsberg (Daniel Radcliffe) teeb teoks oma ammuse unistuse minna sügavale Amazonase džunglisse, kaasas kaks sõpra ning salapärase minevikuga giid (Thomas Kretschmann). Nende retk muutub aga kiirelt kaelamurdvaks kannatuste rajaks, kui inimloomuse pimedam pool ning ohtlikult ettearvamatu loodus viivad meeleheitliku võitluseni ellujäämise nimel.

"Džungel" on valminud Yossi Ghinsbergi samanimelise raamatu ainetel, mille aluseks mehe isiklikud läbielamised.

Loe täielikku tutvustust siit

[JazZ-]

Mõned aastad tagasi tuli mul idee teha filmitriloogia, mille iga osa paigutuks erineva žanri raamidesse. Esimene film oleks näiteks südamlik romantiline komöödia kahest armastajast, kes saatuse keerdkäikudest ja nurjatust ämmast hoolimata lõpuks kokku jäävad. Teine osa oleks slasher, mille keskmes veristava vihase mõrvari suusamaskis astuks üles ei keegi muu kui eelmise osa peategelaste poeg. Triloogia viimase filmi suhtes on mu plaanid veel lahtised, aga võimalik, et tegu oleks zombi-muusikaliga. Igal juhul olin ma enam-vähem täiesti kindel, et nii geniaalse idee peale pole absoluutselt mitte keegi varem tulnud. Vähemalt seni, kuni kinokavas linastuvate filmide nimekirjas "Džunglit" nägin, mille sünopsis ja peategelast kehastav Daniel Radcliffe said viia ainult ühe hirmsa järelduseni: tegemist on "Swiss Army Man'i" salajase prequel'iga.

Nagu žanrivahetus aga aimdust annab, pole tegu pooltki nii südamliku looga nagu tema mõttelise järelkäijast eellase puhul. Kuigi lavastajatoolis istunud Greg McLeani "Wolf Creeki" kiputakse tihtilugu tooma välja korraliku survival-thrilleri musternäidisena, siis "Džungli" põhjal tundub see mulle natuke mõistmatu. Peale selle, et film teeb üsna kiiresti selgeks, et asjade välja toomine, eriti kui nendega kaasa minna otsustatakse, pole kuigi hea idee, siis nähtud loodus vs. inimene jõuproovide seast on see minu silmis üks nõrgemaid. Kuna "Džungel" põhineb sarnaselt oma paljudele suguvendadele tõsielulool, siis olen ilmselt halb inimene, kui ütlen, et Yossi läbielamised mulle eriti korda ei läinud. Niisiis jätan selle igaks juhuks ütlemata, kuid sellegipoolest ei olnud tegelaste vahelised konfliktid ja nende langetatud otsused minu jaoks kuigi veenvad. Võib-olla oli lihtsalt raske tõsiselt võtta kedagi, kes raske heebrea-aktsendiga inglise keeles mõtleb.

Kinoseansi ajal tundsin tegelikult suhteliselt suurt ebamugavust küll, aga mitte filmitegijate ahvide söömise või peast usside välja koukimise detailse jäädvustamise tõttu. Hoopis sellepärast, et mu kõrval istunud umbes 10-aastane poiss võttis poole filmi ajal nõuks, et ekraanil toimuva jälgimise asemel on palju põnevam nagu väike creeper mind jõllitada.



Sarnaselt Yossile ei leidnud ma "Džunglist" enda jaoks eriti midagi, aga kuna Daniel Radcliffe filmi valmimise nimel umbes sama palju piinlema pidi kui mina selle vaatamise ajal, siis väga madalat hinnet anda ei söenda. Filmi lõpus välja tulnud info põhjal tundus kõrvalliinil kulgev lugu palju õõvasem, kahju et see igaveseks jutustamata jääb.

5/10