See

[Rain]

See
It (2017)

Andy Muschietti ("Mamma") lavastatud New Line Cinema õuduspõnevik "See" põhineb ülimenukal samanimelisel Stephen Kingi romaanil, mis on juba aastakümneid lugejais õudu tekitanud.

Kui Derry linnas Maine`is hakkavad lapsed kaduma, seisab rühm lapsi silmitsi oma suurimate hirmudega ning astub vastamisi Pennywise`i-nimelise kurja klouniga, kes on juba sajandeid tapnud ja vägivalda külvanud.

Loe täielikku tutvustust siit

[Rasmus]

Nagu "Stranger Thingsi" cast oleks hardcore õudukasse lükatud. Päris räme film

Spoiler :

TA HAMMUSTAS VÄIKSELT LAPSELT KÄE OTSAST AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAUGFFSDGDSDSGDGSFOWTF

ja mõnusad osatäitjad. 8/10

[Ralf]

Mul üsna vastakad tunded "It"-i suhtes.
Esiteks... Pennywise'i "räpase 19. sajandi tsirkuseklouni" välimus ei meeldinud mulle algusest peale ja film ei suutnud mind ümber veenda. Pluss need Bugs Bunny hambad, tatistamine ja kahtlane silmadega erinevatesse suundadesse jõllamine ei aidanud kaasa. Pennywise peaks kasutama klouni välimust just selleks, et lapsi meelitada (romaan võrdleb teda Ronald McDonaldiga). Niisuguse ilase mordaga tegelinski eest jookseks ka julgem laps pikema jututa minema. Tegemist pole mingi Jokeriga. Skarsgard ise on muidu täitsa vahva, kuigi oleks Pennywise'is tahtnud näha rohkem varjundeid kui lihtsalt sügav õelus ja kurjus.
Pennywise'i täpsemasse päritollu film ei süübi, aga OK - kui nn "teine peatükk" ehk järg ka tuleb, siis on selleks veel võimalust. Pennywise'i teiste vormidega mängimisele raisati ehk liiga palju aega. Mõttetult kaua püüti kruttida neid hirmsaid stseene, ma oleks tahtnud rohkem spontaansust. Osad vormid nägid natuke tobedad välja, eriti Stanleyt kollitav maalist välja tulnud eit. Meenutas kohe neid lolle efekte Muschietti eelmisest filmist "Mama".
Aga Losers Club on selles ekraniseeringus võrratu. Meeldisid kõik lapsed väga. Eriti Richie. Seda Finn Wolfhardi ootab suur tulevik ees. Ta sümpatiseeris mulle ka "Stranger Thingsis" väga. Kiidan, et lastel lubati ropendada ja vulgaarseid nalju teha. Tihti (õudus)filmid, mille peategelasteks lapsed, püüavad olla hästi poliitiliselt korrektsed ja mitte liiga karmid. Ka mõned raamatu brutaalsed stseenid on ausalt ekraanile toodud. Näiteks mida Henry Bowers teeb Benile. See oli mu arust filmi peamine tugevus - tegijad ikkagi said aru, et need lapsed ei saa olla mingid rõõsa näoga memmekad. Ja et loo üdi on ikkagi Luuserite omavahelises sõpruses.
Muidugi minu arust oleks võinud see tõlgendus veelgi häirivamate varjunditega olla, aga noh, kõik põhiline Kingi loo "esimesest poolest" oli justkui olemas. Seda laste grupiseksi raamatust loomulikult polnud ja puudust ka ei tundnud. Üldse mulle tundus, et film leidis algsest loost kõik õiged väärtused ja hetked üles ning tegemist pole mingi mõtlematu cash grabiga. Isegi Derry õhustik on hea. Nii et Kingi vaimu tabab see versioon suurepäraselt.
Eks jah, romaani puhul on paeluv, kuidas 50ndate ja 80ndate sündmused paralleelselt kulgevad, aga iseenesest tegi stuudio õige otsuse, et vändata esmalt film ainult lastest ja siis täiskasvanutest.
Ei ole mingi suurteos mu meelest. Liiga palju üritati hirmutada mingite odavate viguritega ja paljud õudsed stseenid lihtsalt venisid. Vaevalt keegi vaadates eeldab, et need lapsed hakkavad rängalt surema Pennywise'i käe läbi nagunii. Puudus see kahtlane ohutunne, mis minisarjal oli, ja Pennywise ei paistnud enam nii salakaval. Lihtsalt väga pahatahtlik ja läbini deemonlik igas stseenis, kus ta figureeris.

Minu raamatus on Tim Curry ikkagi numero uno...

[Forzelius]

Ralfi kriitika on suht naelapea pihta, aga ma siiski nautisin seda. Stranger Thingsi nolk oli standout, lihtsalt nii hea. Deliveeris kõik liinid. "This town used to be a beaver trapping camp" "It still is boys, am I right??" Loodan ka suurt tulevikult talt.
Pikalt muljetada ei viitsi, aga sain kõik, mida tahtsin. Mõnusalt räige ja ropp oli. Maailm vajab rohkem R hinnanguga filme. Mõjub ehedamalt. Skarsgard on ka ikka mu number 1 dude ever since Hemlock Grove. Tegi teistsuguse Pennywise kui Tim Curry ja see on täitsa fine. Hirmus mu jaoks ei olnud, aga saalis võpatati küll.
Meeldis väga, ootan teist osa.
Also, kas keegi veel pani seda tähele?

Spoiler :

My favorite scene was the part where Ben was flipping through the pages of the history book and the librarian was just lurking creepily at the back not moving at all.

See oli umbes sama creepy kui The Descentis see, kuidas esimest korda neid monstrumeid näeme lihtsalt taustal. Kõhe.

[Ralf]

An IT Director’s Cut Is On The Way