Tume torn

[Rain]

Tume torn
The Dark Tower (2017)

Meie maailm pole ainuke. Stephen Kingi „Tume torn“, ambitsioonikas ja suurejooneline lugu ühelt maailma hinnatumailt autorilt, jõuab lõpuks suurele ekraanile. Viimane laskur Roland Deschain (Idris Elba) on igaveses võitluses Walter O`Dim`iga, keda tuntakse ka kui meest mustas (Matthew McConaughey), et takistada tal universumit koos hoidva Tumeda torni kukutamist. Kui kogu maailma saatus on kaalul, põrkuvad hea ja kuri võimsas lahingus, sest ainult Roland saab torni mustas mehe eest kaitsta.

Loe täielikku tutvustust siit

[Cochrane]

Lühidalt: selline keskpärane ja lihtne meelelahutus, milles võis aimata palju suuremat (kasutamata jäänud) potentsiaali. Aga ei vihanud. Idris Elba kõrval võib ehk kõige positiivsema elemendina mainida, et mul tekkis varasemast palju suurem huvi see raamatusari läbi lugeda.
Pikemalt: Filmifanaatiku blogi

[Rasmus]

Lühidalt: Jama.
Pikemalt: Arvustus

[Ralf]

Nii palju pohhuismi vaatas ekraanilt vastu, et valus hakkas.

"Tume torn" on nagu mingi jobu, kes saabub suurfirmasse tööintervjuule plätudes, kammimata juuste ja viinahaisudega, ise uskudes, et teda võetakse tõsiselt ja töökoht kuulub nagunii talle.

Film töötab põhimõtteliselt ainult hetkede tasandil, ehk siis ma vaatamise käigus enam-vähem tundsin, et action-biidid, emotsionaalsed biidid (lähedaste kaotus) ja huumoribiidid (Roland New York Citys) täitsa klikivad, aga kui väikestest nn biitidest kaugemale vaadata, siis narratiiv tervikuna jäi jaburalt õhukeseks ja pinnapealseks. Jäi mulje, nagu tegijad uskusid ükskõikselt, et rahvas tuleb saali lihtsalt seepärast, et lähtematerjaliks on Stephen Kingi looming.

Kui see hädine lugu kiirelt ja valutult lõpumadinasse jõudis, hakkasin mõtlema, kui jabur see ikka on, et Walter tahab laste ajusid kasutada kütusena oma laseri jaoks jne. Aga ma ei osanud algusest peale filmi väga tõsiselt võtta. Jake'i sõnad "pimedus ja tuli" juba panid mind kahtlema, et stsenaristidel õnnestub mulle see maailm, need tegelased ja nende motiivid edukalt maha müüa. Ega nad kokkuvõttes väga üritanud ka.

No ma vähemalt tahaks loota, et tegijad suhtusid sellesse projekti väga ükskõikselt. Välja küll ei paistnud, et kedagi oleks sügavalt hoolinud, kas ja kui loogiline see kõik on. Teostuslikus plaanis oli see etendus ikka naeruväärselt primitiivne.
Mõneti mind ka võlus filmi lihtsakoelisus. Mind kipub rohkem häirima, kui mingi Hollywoodi fantaasiafilm on tehtud kolm korda suurema summa eest, pingutatud on elu eest, aga tulemus ikka sama väheütlev kui "Tume torn". Käesolev film on selline mõnusalt põgus. Ei midagi karjuvalt halba, aga olen pettunud, et Kingi epopöast lähtuvalt ei suudetud luua midagi mälestusväärsemat ja võimsamat. See oli lihtsalt mingi suvaline pauk tolmu. Aga vaatamise ajal miski mind nii hullusti ei häirinud, et hingata ei saa.

Tundus kokkuvõttes nagu mingi telesarja pilootosa (noh, nüüd plaanivadki telesarja teha).

Kingi fänni jaoks on peidetud filmi põgusaid viiteid ta loomingule (kolbatohtri kabinetis on must-valge foto "The Shiningu" Overlooki hotellist jne).

Spoiler :

P.S. Walter mainib Jake'i ema köögis, et tema maailmas pole kanu, aga kui Roland on seal külakeses, mida rünnatakse, näidatakse korraks kana? What gives?

[uLtImAtEcRiTiC]

Matthew McConaughey tegelaskuju jälgides tekkis tunne, nagu vaataks a la Supernaturali täispikka filmi. Naeruväärne sisu ja näitlemine.

3/10