Tõmbasin selle filmi 2013. aasta augustis. Nüüd, ca 4 aastat hiljem, jõudsin lõpuks vaatamiseni. Väga korralik. Tbh ei osanud oodata, millega see ~poolteisttund täidetakse, kuna rongil oli eeldatust vähem inimesi (ja seega vähem tegevust), aga tuldi suurepäraselt toime ja kõrvaltegevus ehk siis see rongirööbastega huiamine pakkus ka piisavalt närvikõdi. Tegelased liialt korda minema ei hakanud, aga põnev oli jälgida ikkagi. Robertsi tegelane kujunes mõnevõrra sümpaatseks ja ma feelin seda Oscari nommi küll. Umbes nagu Edwin Neal oleks Texase mootorsae eest nommi saanud (mis oleks olnud täiesti õigustatud, aga õudukad saavad reeglina akadeemialt kategoorilise bänni). Selle filmi peamine staar on ikkagi see lumine-jäine-mägine setting, mis on lihtsalt nii-nii ilus ja lummav ja mida kõike veel. Reaalselt tahaks kolida kuskile Alaskale mäkke selle peale.
8/10 