Emme

[Soprano]

Emme
Mommy (2014)

Kanada imelapse, vaid 25aastase Xavier Dolani Cannes’is pärjatud viies täispikk mängufilm "Emme" on emotsionaalsest energiast ohtlikult pakatav tragikomöödia.

Peadpööritavalt lärmaka, sooja huumoriga vürtsitatud ja äärmiselt minimalistliku süžeega meistriteose kolm peategelast maadlevad igaüks oma isikliku närvivapustuse eri staadiumiga. Raskekujulist ADHD põdev ja ebastabiilset raketti meenutav teismeline Steve, tema pigem õe ja kohati ka tüdruksõbrana käituv ebakonventsionaalne ja täiesti vastutustundetu ema ning nende kompleksides vaevlev kooliõpetajast naabriproua.

Turbokiirusel keerutaval elukarusselil surmasõlmesid sooritav trio pusib siiralt ja oskamatult õilsa eesmärgi nimel tõestamaks, et emaarmastus on võimsaim kõigest ja suudab taltsutada ka kõige metsikuma teismelise.

Visuaalselt vapustav, tunnetest ülevoolav ja hingepõhjani liigutav – need ei ole Dolani filmi puhul liialdatud kirjeldused, vaid annavad üsna täpse ülevaate hinges valitsevast emotsioonide virvarrist, millega vaataja saalist lahkub. Puperdav süda on garanteeritud.

Oscari-väärilised rollid teevad kõik kolm põhinäitlejat: Anne Dorval, Antoine-Olivier Pilon ja Suzanne Clement.

2014.poff.ee

Loe täielikku tutvustust siit

[LiveForThis]

Kanada indigolapselt Xavier Dolanilt olen näinud ainult raputavat, aga minu jaoks siiski küllaltki tuimalt arenenud "Tom at the Farm`i". Sisenesin "Mommy" seansile eeldusega, et ega seegi mulle väga ei istu. Kaks tundi ja kakskümmend minutit möödusid nii kiirelt, et sattusin kella vaatama alles 20 minutit enne filmi lõppu. Enne seda jõudsin veel kiirelt tekkinud emotsioonide tulva leevendada. Jah, ühe viimase pooltunni jooksul aset leidnud episoodi ajal tekkisid lausa mõttelised pisarad.

Minu jaoks järjekordne PÖFFi lemmik. Läheb ka aasta parimate filmide nimekirja. "Mommy" on oma visuaalse läbimõelduse ja näitletööde/karakterite tormaka energilisuse taseme poolest nagu hüperenergiline poeem emast ja pojast, emadusest ja lapsepõlvest, kasvatusest ja kasvatamatusest, hoolimatusest ja jõuetusest, õnnest ja särast, tõusudest ja mõõnadest. Film on oma stsenaariumi ja lavastuse pingestatuse poolest väga vaba lennuga, igast stseenist võetakse viimast, justkui oleks aega rohkelt ja elada tulebki ainult üks päev korraga, mis on muidugi väga tõsi.
"Mommy" on justkui maagiline sotsrealism. Kõik need värvid, need kiired mõttevahetused ja dialoogid, need närvilised episoodid ja kindlasti ka kõik need vaiksed hetked, mis tõmbavad su lõplikult endasse. Maagiline hullumaja oleks võiks kõige täpsem sõnastus.

"Mommy" on võimas ood perekonnale, lapsepõlvele ja lastevanematele, olgugi, et kõige närvilisemas ja vihasemas kastmes.

5/5

[rauls]

Üks silmapaistvamaid ja kiiduväärsemaid 2014. aasta filme. Väga tugev draama. Emotsionaalne ja võimas lugu psüühiliselt haige ja raskeloomulise lapse kasvatamisest. Lõpuosa oli eriti emotsioone esile kutsuv. Film on tormiline ja ilmekas, huumorit on ka. Aeg möödus tõesti kiiresti. Rohkem selliseid raputavaid elamusi! Üldiselt LiveForThisiga samal arvamusel.

9,5/10

[Ralf]

Tõesti tekib tunne, et pildi, helide, näitlejatööde ja kõige muu kooslusele on tohutult tähelepanu pööratud. Tulemuseks üks jõulisemaid ning värvikamaid autoritöid möödunud aastast.
Arvustus