Fahrenheit 9/11

[Asko]

Fahrenheit 9/11
Fahrenheit 9/11

Filmi esimeses osas visandab Moore iroonilise pildi Bushist kui inimesest ning WTC terrorirünnaku ja Afghanistani sõjani viinud olude ja sündmuste tausta. Ta osutab, et Bush ignoreeris rünnakut ennustavaid ohu märke. Filmi teine osa keskendub küsimusele, kellele ja milleks Iraagi sõda vaja oli. Keda huvitaks Iraak, kui seal ei paikneks maailma suuruselt teine naftavaru? Filmi kolmas ja viimane osa on kõige emotsionaalsem. Sõna saavad inimesed, kes on ise või lähedaste kaudu Iraagi sõjaga seotud. Film on elav, lõbus ja vaimukalt tehtud.

Terviklikku tutvustust loe siit.

[merts222]

8/10
Soovitan vaadata

[eerik]

Sattusin üks päev jälle Facebooki. Käin seal viimasel ajal harva aga igakord on mu uudisvoog millegi pärast Ralfi postitatud jama täis. Üks tema lingitud leht tundus isegi huvitav ja lugesin läbi: 10 kõige häirivamat pettust. Esikohal on naine, kes aastaid teeskles 9/11 rünnakutes ellujäänut, omamata seejuures vähimatki seost selle katastroofiga.

Olin intrigeeritud, vaatasin kohe järgmisel päeval ära kaks selleteemalist dokumentaali. Kõik see tekitas minus omamoodi nostalgiat. Mäletan väga hästi, kuidas ma 11. septembri rünnakutest esimest korda kuulsin. Oli 12. septembri hommik, olin just ärganud ja elutuppa sisenenud, ema vaatas telekat. Kõige esimese asjana nägin kaadreid torni lendavast lennukist. Ei osanud tol hetkel mitte midagi arvata. Väikese poisina oli mul muidki muresid ning mõni päev varem olnud sünnipäevast oli tuju veel jätkuvalt hea. Traagika hakkas minuni jõudma alles järgnevate nädalate ja kuudega, kui alustati Afganistani sõda ja Osama bin Ladeni nimi terve inimkonna ajju söövitati.

Igatahes, nagu juba mainisin, tekkis kerge nostalgia nende sündmuste suhtes ja tahtmine mõnda 9/11 dokumentaali vaadata. Vaatamistväärt filmi leidmine on muidugi väga keerukaks kujunenud, sest enamus leitutest on vandenõuteoreetikute poolt ilma igasuguse produktsioonikvaliteedita kokkumonteeritud jama. Mina aga, ärge mind nüüd sadistiks pidage, tahtsin häid kaadreid rünnakutest, inimeste emotsioone ja reaktsioone jms. Tahtsin ülevaadet "ametlikust versioonist", olgu see siis tõde või konspiratsioon, see mind ei huvitanud. Pärast mõningast otsimist võtsin ette filmi, millest ma juba varem teadlik olin - Fahrenheit 9/11. Teadsin küll, mis tüüpi mees Michael Moore on ja et võib-olla polnud see just see, mida ma otsisin.

Ära ma ta lõpuks vaatasin. Ja noh, nüüd kui pikk sissejuhatus on läbi, siis lühidalt filmist endats ka... Heal propagandal on omadus vaataja ära petta, mõjutada vaatajat varjatult, panna teda alateadvuslikult mingis suunas mõtlema. Fahrenheit 9/11 selline ei ole. See on täiesti läbinähtav, selle agenda on juba esimestest minutitest selge. See on laialivalguv, sellel puudub fookus. Selle ainsaks eesmärgiks, läbivaks motiiviks on kujutada president George W. Bushi ja tema kaaskonda negatiivses valguses. Sellel puudub ajas püsiv väärtus. See on tükike 2004. aasta USA presidendivalimiste võitlusest ja nüüd, tagantjärele tarkusena, teame me kõik, et Bushi tagasivalimisega jäi selle filmi eesmärk täitmata.

Kui tahate midagi poliitilist tollest ajast vaadata, siis eelistage eestimaist: otsige vanu Res Publica reklaame, vaadake parem Maimiku ja Tolki dokumentaali "Vali kord!".