TheGoodTheBadTheUgly kirjutas:LiveForThis kirjutas: ja inimestele, kes igapäevaselt filme ei vaata ja tavaelust suurematele küsimustele mitte kunagi ei mõtle,
I guess.
2/5 - vaadatav ehk ei midagi erilist.
Nagu näha, siis ei tea sa tavaelust midagi.(Ise andsit veel Matrix Revolutsioonile 10/10)
Mõni ei saanud sisule ega sõnumile pihta.
Jah, ilmselgelt ei tea ma tavaelust mitte midagi kuna mulle ei meeldinud Life of Pi.
You know me so well
My dear FV comrade, your argument is not just invalid, it is not argument at all. Nii, aga mind täitsa huvitab see seos The Matrix Revolutions`iga. Nii et kuna mulle kohutavalt meeldib Matrixi triloogia viimane vaatus, mis ülejäänud maailma (nati üldistan siin) silmis ei kõlba isegi purjus peaga vaatamiseks, tähendab see kohe seda, et minu maitse järgi olen ma rumal ja väiklane inimene, kes ei suuda (oma rumaluse tõttu) kõrgelt hinnata filmi, mis on üldiselt väga hästi vastu võetud? Antud juhul on selleks siis Life of Pi.
Okei, see ei klapi ju mitte kuidagi. Oled ehk kunagi kuulnud sellisest asjast nagu subjektiivne arvamus?
Basically,
everyone is entitled to their own opinion. Kuigi ma ise püüan FV-s kirjutades säilitada subjektiivse-objektiivse kriitika vahelist tasakaalu, et reaalselt siiski põhjendada oma arvamust, kuigi seda tasakaalu tihtipeale raske saavutada.
Aga mis seal ikka. Pean ennast siis kordama.
Väljavõte minu eelmisest postist:
Visuaalselt võimas saavutus, mis toetub liialt tihti WOW efekti saavutamisele. Narratiiv, mis venitas loo tarbetult pikaks, tavaliseks ja üldistavaks "eepiliseks journey`ks". Sisu, mis ei paku mitte midagi intrigeerivat. Film, mis räägib India kontekstis ühe inimese üles kasvamise lugu, milles põimub religioon, perekond, armastus ja spirituaalsus on küll väga tore, aga selle üldistav "life is a journey", "God is love" ja "strength to carry on" tasand niivõrd kurnavalt igav ja vaimuvaene, et isegi filmi imetabane visuaalsus muutus seeläbi tüütuks.
Väike tõlge ka sulle siis: sain mõttest ja sisust aru, aga kahjuks minule Ang Lee loodud käsitlus korda ei läinud, kuna filmi üldistav tasand nii sisuliselt kui ka visuaalselt ei paku mitte midagi uudset, vaid kordab liiga laialt ja heietavalt kõike seda, mida juba tean ja näinud olen.
Okei, pean tunnistama. Minu eelmine post oli tõesti nati ründava iseloomuga, aga see ei olnud suunatud FV inimestele, kellele Life of Pi meeldis. FV on täis mõistlikke inimesi, kes saavad väga hästi aru, miks neile see film meeldib ja miks mõnele teisele see film ei meeldi.
Põhjus miks ma nii jabura posti sinu vastusele kirjutasin on üsna lihtne: kui keegi mind alusetult ründab, siis ründan ma vastu.

Soovitaks sul hoopis vaadata Darren Aronofsky samuti väga visuaalset filmi "The Fountain", mille keskmes elu, surm, armastus, elu pärast surma ja ka näiteks reinkarnatsioon. Veel parema ülevaate elust ja surmast filosoofilises vaatepunktist annab näiteks Terrence Malick`i "The Tree of Life".
Ok, mis ma siin ikka jahun.