Zombi: elavate surnute saar

[Rasmus]

Zombi: elavate surnute saar
Zombie Flesh Eaters (Zombi 2) (1979)

Itaallaste järg George A. Romero legendaarsele zombifilmile "Surnute koidik". Anne Bowles otsib koos reporteri Peter Westiga oma isa. Otsingud viivad nad troopilisele saarele, kus koos puhkajate Briani ja Susani ning doktor Menardiga tuleb neil silmitsi seista elavate surnutega.

Loe täielikku tutvustust siit

[Rasmus]

Mitte, et sel filmil eriti palju "Surnute koidikuga" ühist oleks (peale selle, et tegu on põhimõtteliselt järjega), aga mulle meeldis "Zombi 2" rohkem. Zombid on ohtlikud, nad näevad kuradi ägedad välja ning mis kõige tähtsam - nad ei kuku nii hästi pikali.
Juba ainuüksi veealuse stseeni ja zombi vs. hai võitluse pärast peaks seda vaatama, sellist asja kuskil mujal näha ei saa. Õudusfilme veidi vähem näinud tegelastele peaks see film tänapäevalgi ülimalt hirmus tunduma, on täiesti arusaadav, miks kinoseanssidele oksekotid kaasa anti.

Soundtrack on ülimalt meeldejääv - mitte küll tingimata õudne, aga kuidagi kriipiv ja perfektselt filmi stiiliga sobiv. Kuna "Zombi 2" (v.a algus- ja lõpustseen) valmis tegelikult "Dawniga" umbes samal ajal, siis mingeid märke Romero kopeerimisest pole ja Fulcil on ikkagi omaenda stiil.
Näitlejad ei olnud just kõige veenvamad, aga tulid üldiselt täitsa normaalselt toime. Naised olid päris armsad.

Üks kõige ilusamaid zombipostreid üldse:

Spoiler :

Lõpp oli super, lootsingi midagi sellist. Läks väga ilusti "Dawn of the Deadiga" kokku.

8/10