Filmiarvustus: "Mehed, kes jõllitavad kitsesid"
"Pole kitsi, pole au". Selliste jaburate sõnadega juhataks sisse selle, musta huumoriga vürtsitatud sõjaloo, mis on ka päriselt aset leidnud, nii kummaline, kui see ka poleks. Ülamainitud tsitaat on ka filmi tagline'iks ning tagantjärele mõtiskledes sobib väga hästi kirjeldama kogu seda absurdsust, mida näha sai (esimest korda elus kinos trepi peal istudes). Kahjuks ei ole tegu hea filmiga, jäi sinna keskpärasuse kanti, venis samuti kohutavalt ning üks hetk oli tunne nagu vaataks umb 116-minutilist filmi. Ei ole õrna aimugi, kui madalale ta hindeskaalal veel siis langenud oleks. Siiski, vaadata tasus ning helgeid momente oli samuti.
Täielikku uudist loe siit.