Parima filmi Oscari võitis "The Shape of Water"

[Soprano]

Parima filmi Oscari võitis "The Shape of Water"
"The Shape of Water" võitis oma 13 nominatsiooni seast 4: parim film, lavastaja (Guillermo del Toro), filmimuusika ja kunstnikutöö. Oscarite arvult järgmine oli "Dunkirk" kolme kuldmehikesega ning "Vee puudutuse" suurim konkurent parima filmi kategoorias "Three Billboards Outside Ebbing, Missouri" pidi leppima vaid kahe Oscariga.

Loe täielikku tutvustust siit

[CM-Girl]

WOHOOOOOOOOOOOOOOOO!! Olin kindel, et "Three Billboards..." võidab, aga lootsin sisimas, et ehk tuleb üllatus ja parima filmi Oscari võidab "The Shape of Water" . YASSSS. Guillermo del Toro võidus olin suht kindel ja Oldmani omas, aga alati jääb väike kahtluseokas, et kas ikka võidab. NIII RAHUL!!



Vaatasin tagantjärele siis Kimmeli avakõne ka ära. SO BORING. Tavaliselt mind see poliitikateema auhinnajagamistel ei häiri, aga kurat, see muutub aasta aastalt igavamaks. Nii väsitav. Kui esimest korda kuulasin Baldwini ja Martini Oscari avakõnet, mõtlesin, et suht igav. Mida aasta edasi seda rohkem see meeldima hakkab ja uuesti seda vaatan. Samas Crystali vastu ei saa. Ei osata enam. Tase ikka nii alla läinud.

Kinokülastajate üllatamine oli lemmik. Ei ole kade üldse juu.

[Zinera]

"Vee puudutus" nii hea ei olnud, et vääriks parima filmi Oscarit, veits pettumus. Lootsin väga, et "Kolm reklaamitahvlit linna servas" saab teenitud auhinna. Vähemalt said nais- ja mees peaosaliste eest, aga siiski. Tore oli, et "Kao ära" ka asuhinnatud sai, aasta üllataja ja üks asjalik õudusfilm.

[JazZ-]

Midagi erakordselt säravat (peale Woody Harrelsoni naeratuse*) mulle galalt ei meenu, aga kuna oskan nüüd "The Disaster Artistit" saksa keeles peast tsiteerida, ei tunne ma ennast ka otseselt petetuna. Jimmy Kimmel on minu jaoks üsna sümpaatne ja talle õhtu juhtimise osas erilisi etteheiteid pole, kui ehk Matt Damoni ignoreerimine välja arvata. Samas tahaksin siiski ühineda CM-Girli kriitikaga, et selle ühiskonnapoliitilise jauramisega võiks natuke koomale tõmmata - jah, kahtlemata on see maailma jaoks suur saavutus, kui filmides naistel näidelda lubatakse ja neid seejuures väga palju ei ahistata, aga lõpuks hakkas kogu see "naine olla on nii raske" heietus järjest rohkem halvapoolse oscarbaiti kulminatsiooni meenutama (source: vt. "The Post"**). Olen pigem seda meelt, et progressi saavutamisele aitaks rohkem kaasa, kui peaosades olevate naiste ja vähemuste rollid (ja kõned) ei taanduks sellele, et nad on naised ja/või vähemused. Head positiivsed näited siinkohal on "Three Billboards" ja Frances McDormandi ning Bokeem Woodbine ja Fargo 2. hooaeg - huvitavad ja mitmekülgsed karakterid, ilma et selle jaoks kümme korda nende soolisele ja rassilisele identideedile tähelepanu juhtima oleks pidanud. Selles mõttes oli "Call Me by Your Name" tänavustest nominentidest ka väga suur samm edasi - film, mille peategelased pole heterod, lihtsalt sellepärast, et nad juhtumisi pole seda ja kõik, ilma et loo skelett vähimalgi määral sellele tõsiasjale tuginenud oleks.

* Mu süda täitus soojusega iga kord, kui kaamera tema "10-aastane sai omale just kutsika" siirast rõõmu peegeldavale näole liikus.
** Pigem ära siiski vaata.

Nüüd natuke nominentidest ja võitjatest:

Väga suuri üllatusi polnud, aga kuldmehed kõndisid minu silmis enamjaolt õiges suunas - "Shape of Wateri" kunstniku-
ja lavastajatöö, "Dunkirki" tehnilised auhinnad, isegi "Blade Runneri 2049" hater'ina pole mul Roger Deakinsi operaatoritöö tunnustamise osas vastuväiteid. Lisaks olen rõõmus, et "Call Me by Your Name" vähemalt stsenaariumi võidu kotti pistis. Kui võitjatest kellegagi/millegagi vigiseda, siis parima laulu omaga, sest selleks polnud Sufjan Stevens ja "Phantom Threadi" kostüümikunstnikutöö üle, sest nagu maailma kõige targem inimene juba öelnud on:

Woodstocki disainitud hõlstid olid üldiselt koledad as fuck.

Mu vana so-and-so, kes riidedisaini õpib, püüdis mulle küll väita, et 50ndatel olidki kardinariidest kleidid the shit, aga tundub mulle sellegipoolest sketchy lähetus.
Kõige ootamatum oli vist "Shape of Wateri" parima filmi võit - olin ennast mõttes juba ammu "Three Billboardsi" peale häälestanud ja põhiliseks runner-up'iks pidasin hoopis "Get Outi", sest ühiskonnapoliitilises mängus tundusid sellel kõige tugevamad kaardid olevat. Umbes sellel põhjusel oleks mind "Get Outi" võit selles kategoorias pisut häirima jäänud, sest "IT" oli minu silmis tänavustest suurtest õudusfilmidest tugevam, aga jättis Akadeemia bingokaardi täitmata. Igatsen aegu, kui õudusfilm võis saada kümme nominatsiooni, kui selle sisuks oli lihtsalt "teismelised on sitad". Igatahes "Shape of Wateri" võidu üle ei kurda - "Billboards" meeldis mulle küll ka väga, aga enam-vähem võrdsel pulgal istuvate filmide seast on underdog'i võit alati huvitavam variant.

Today I learned: Roger Moore is no moore.

[Ralf]

"The Shape of Water" on hästi omanäoline film paljude maagiliste hetkedega, täitsa saan aru, miks see vaatajatega resoneerub nii vägevalt.

[Kickflick]

Kolmest Oscari filmist, mille siiani ära olen vaadanud, mõjus mulle mulle kõige meeldejäävamalt ja olen tulemusega igati rahul. Tore, et ka "Three Billboards..." noppis mõned auhinnad.

[JazZ-]

Jätkuvad asitõendid, et Kyle Mooney on mu hingesugulane!

[Kadii]

Mu vana so-and-so, kes riidedisaini õpib..[/i]

Veits OT ja mitte, et ma siin "Phantom Threadi" kaitsta üritaks, aga mulle meeldis, kui Reynolds oma õele viitas, kui "my old sew-and-sew". KUIGI see võis olla ka tõlkija valestikuuldud-tõlge-slash-geniaalne pun olla, ma ei viitsi kontrollida. See oli üks filmi highlighte mu jaoks ja kahju oleks seda ära rikkuda.

[Soprano]

Olgu selle "Vee puudutusega" nagu on, aga Guillermo del Toro on ikka kõige muhedam tüüp ever ja hea meel, et Oscari(d) võitis. Vaatasin seda video ka uuesti. 100% geek.