Tom Hardy

Inglismaa, London

Hinnang: 9.5/10 (2 hindajat)

Sündinud: 15.09.1977 (46 aastane)
Osalenud filmides: Venom: Carnage alustab (2021)
Capone (2020)
Venom (2018)
Dunkirk (2017)
44. laps (2015)
Mad Max: Raevu tee (2015)
Legend (2015)
Mees, kes jäi ellu (2015)
Raha (2014)
Locke (2013)
Nüüd läheb sõjaks (2012)
Pimeduse rüütli taastulek (2012)
Lindpriid (2012)
Võitleja (2011)
Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (2011)
Algus (2010)
Kaval varas (2009)
Bronson (2008)
Stuart: tagurpidi elu (2007)
Minotauros (2006)

Edward Thomas Hardy on sündinud 15. septembril aastal 1997 Hammersmithis, Londonis. Hariduse omandas ta Reedi Internaatkoolis, enne, kui ta suundus näitlemist õppima Richmondi Teatrikooli ja Londoni Draama ja Kunstikooli.

Tema filmikarjäär algas HBO ja BBC miniserjaalis "Relvavennad" (2001), milles ta näitas enda nägu kahes viimases episoodis. Ka tema järgmine näitlejatöö sarnases tema eelmisele, milleks oli sõduri mängimine ühes tuntud sõjafilmide kassahitis "Allatulistatud Black Hawk" (2001). Sellele järgnes tema senimaani kõige suurem roll filmis "Star Trek: Nemesis" (2002).

Kahekümnendates eluaastates hakkas Hardy isiklik elu allamäge liikuma. Abieluprobleemid viisid teda nii kaugele, et Hardy hakkas kuritarvitama narkootikume ja alkoholi, mis viis teda sügavasse sõltuvusse. Ent 2003. aastal läks ta omal tahtel taastusravisse ja on sellest ajast saati olnud kaine nii alkoholist kui ka narkootikumidest ning 2004. aastal lahutas ta end tolleaegsest abikaasast.

Kui ta näitlemise juurde tagasi naasis, hakkas ta taaskord tagasihoidlikema näitetöödega tegelema, kuniks 2008. aastani, kui temani jõudsid rollid filmidesse "RocknRolla" ja "Bronson". Viimase osatäitmise eest sai ta Parima Näitleja auhinnna. 2009. aastal naasis ta teleekraanidele seriaaliga "The Take", mis põhines Martina Cole'i novellil.

2010. aastal jõudis temani tema karjääri tipphetk, kui ta sai rolli Christopher Nolani filmi "Algus". See roll jättis tema filmikarjääri suure märgi maha ja seda mitte halvas mõttes, kuna sellega tõusis hüppeliselt tema nõudlus ja kuulsus filmimaailmas. Ja ka tema järgmiste filmidega "Võitleja" (2011), "Pimeduse rüütli taastulek" (2012) ja "Locke" (2013) pole ta näiliselt oma latti kindlasti mitte madalamale viinud.